Feminist läks närvi ära

Feminist

Tõsiselt, iga kord, kui ma sellist jura loen, ma vihastan. Ärge saage valesti aru, ma ei heida autorile midagi ette, mind ajab närvi see, millist jura inimesed siiralt usuvad. Vaatame nüüd koos artiklis kajastatud soostereotüüpe:

  • Naised pole reaalainetes nii võimekad kui mehed.

Millest me räägime? Intervjuud on tehtud kutsekoolide juhtidega. Seal on reaalaineid ja tehnilist taipu vaja ainult gümnaasiumitasemel. Statistika näitab, et tüdrukud saavad KÕIGIS AINETES paremaid hindeid. Muide, pärast seda, kui koolides hakati rohkem rõhku panema võrdsele kohtlemisele, et mitte öelda tüdrukutele, et “ah, teie ju nagunii matemaatikat ei oska”, hakkasid tüdrukud matemaatikas paremaid hindeid saama, aga poiste kirjutamisoskus ei paranenud. Võib muidugi olla, et poistele pole piisavalt öeldud, et “urgh! argh! mart ka rääkida ja emotsiooni väljendada oskab! arr!”, aga ehk on asi selles, et eksisteerivad tõesti bioloogilised erinevused ja naised ongi sotsiaalsemad ja väljendavad end paremini. Mis teatavasti mõjutab kirjutamisoskust, aga EI mõjuta arvutamisoskust, uskumatu, ma tean.

Eks muide on mul selline mees, kes töötab iga päev potentsiaalselt eluohtlikus olukorras. Selleks, et minimaalselt aega kulutada ja maksimaalset tulemust saavutada, peab ta üsna palju tehnilist taipu kasutama. Vahel on vaja arvutada. Ja alguses, kui ta uues kohas tööle hakkas, oli ta ikka üsna rabatud sellest, et kui ta ütles mingis olukorras kasvõi midagi nii elementaarset kui “no selle saaks ju trigonomeetria abil üsna täpselt välja arvutada”, vaadati teda nagu geeniust. Hiljem. Alguses ignoreeriti ja kulutati rohkem aega, sest “kui kõik üle mõõta, on ikka kindlam”. Sest, nii uskumatu kui see ka poleks, puusade all kõlkuv peenis ei taga tegelikult seda, et inimesele kasvõi igapäevasest matemaatikast midagi meelde jääks.

Ja kui te arvate, et mehed on reaalaained omale rabanud ja kõik muu naistele jätnud, siis te eksite. Reaalained pole ainsad, kus naisi lollideks peetakse, paljud usuvad, et naised ei suuda ka filosoofiast ega semiootikast aru saada, sest naine pole ometi mõtlema loodud. Naised on loodud tikkima ja naeratama, mitte midagi keerulisemat tegema.

Näide elust enesest. Mul on sugulane. Ta on muidu igati tore ja tark noor naine, aga tal on üks suur viga. Ta on ilus. Sõna otseses mõttes, ilus ja sõbralik blondiin, naeratab kõigile laialt. Õppis Miina Härma Gümnaasiumis, kus oli muuhulgas selline tore filosoofiaõpetaja (ei tea, kas ta on vahepeal välja vahetatud või vähemalt vaiksemaks sunnitud?), kes ütles klassis kõva häälega, et tüdrukud ei saa sinna midagi parata, et nad filosoofiast aru ei saa, et see polevat nende süü. Sellest polevat aga midagi, kui nad kena käekirjaga konspekteerivad, on kõik hästi, ta võtab vahepeal vihikud ära ja hindab seda ka. Mis teeb selle loo eriti imelikuks, on see, et mu sugulane on minust ainult paar aastat vanem, ta käis ikka selle aastatuhande sees gümnaasiumis. Ja mõelge nüüd ise – kui eliitkoolis hoitakse sellise suhtumisega õpetajaid tööl ja lubatakse neil selliseid seisukohti väljendada, mis siis veel tavakoolides toimib? Minu sugulase jaoks päädis asi konfliktiga, sest õpetaja tahtis teada, kes tema eest essee kirjutas, sest see olevat naisterahva kohta liiga intelligentne. Juhtkonnani asi ei jõudnud, tõendite puudumise tõttu sai ta siiski hea hinde. On see õnnelik lõpp? Võime me loota, et järgmise aasta tüdrukuid koheldi nagu inimesi? Hahaha. Vaevalt.

  • Palgaerinevus olevat loomulik, sest naistel on looduse poolt kaasa antud tung näiteks lastega töötada, isegi kui selle eest eriti ei maksta.

Ma ei oska kaasa rääkida, sest TEGELIKULT on ju igati võimalik, et mulle ei meeldi titekisa lihtsalt selle pärast, et ma pole bioloogiliselt naine. See, et ma korra kuus veritsen, ei ole ju kindel tõend, peaks arsti juurde aja kinni panema. Seda, kuidas inimesed solvuvad, kui ma oma töö eest normaalselt palka tahan saada, olen ka juba korduvalt näinud. Tuletatakse meelde, et üldiselt ikka naised ju nii palju ei küsi. Tuletatakse isegi meelde, et ühel hetkel hakkan ma ju ilmselt sünnitama ja nemad on mulle kõik see aeg ju siis palka maksnud. Mis on eriti absurdne, sest palka on nad mulle ikka tehtud töö eest maksnud, see, kui ma ühel hetkel sünnitan, ei tee seda tehtud tööd ju olematuks. Ma olen siis viisakalt vastanud, et kui me ka täna lapse hakkama paneme, tahaks ikka üheksa kuud palka saada, mitte osa sellest vagiinamaksuks ära maksta. Siiani on asi on lõppenud sellega, et ma kas ei saa tööd (ei tea, kas peaks suhtumist muutma?) või tehakse täiesti pettunud nägu ja öeldakse “olgu peale”. Ma siiralt tahaksin teada, kas meestel käivad palgaläbirääkimised sama moodi – nii et mehed võiksid kommenteerida, kas nende töövestlustel on potentsiaalsed ülemused samuti teinud nägu, nagu nad oma isiklikest säästudest peaksid neile palka maksma. Muide, minu igati meessoost eksilt küsiti töövestlusel, kas tal lapsi on ja kui ta eitavalt vastas, küsiti semulikult:”Heh-heh, aga ega sina ometi ei ole ka üks neist memmekatest, kes lapsega koju jääks, ega ju?” Nii et võime öelda, et sooline võrdõiguslikkus ON Eestisse jõudnud, naisi küll ei diskrimineerita vähem, aga see-eest diskrimineeritakse mehi järjest rohkem! See on ka võit, eks? Ei v?

  • Meeste meelest pole soolist diskrimineerimist olemas. Naiste meelest on.

Milline üllatus. Kes oleks osanud arvata, et mehed, kes astuvad tuppa, ütlevad mulle “keegi võiks kohvi teha” ja seejärel täiesti šokeeritult jõllitama jäävad, kui ma ütlen “hea mõte, too siis mulle ka tassike”, pole kunagi soolist diskrimineerimist märganud. Üldse suudavad inimesed elada mingis täiesti oma reaalsuses – ma olen näiteks kuulnud üht meest väitmas, et soolist diskrimineerimist pole olemas, kõigest pool tundi pärast seda, kui ta oli kõva häälega öelnud, et tema küll ei tea, palju ta naine teenib, sest naise raha on ju naise raha, mees on see, kes perele leiva koju tooma peab ja siis vaatab, mis üle jääb. Aga ei, me oleme siin kõik võrdsed muidugi.

  • Poisid pole tüdrukutest mitte ainult targemad ja loovamad, vaid ka OTSEKOHESEMAD.

See on see koht, kus mul hakkab sõõrmetest tulist suitsu tulema, päriselt. Ma olen igati nõus sellega, et inimesed on erinevad. Näiteks oli üks mu lemmikõppejõududest koolis bioloogiaõpetaja Järviste, kes oli kindlal seisukohal, et inimest tuleks kohelda vastavalt tema inimtüübile. Sellest ta ka lähtus ja minu meelest ei teinud iial kellelegi liiga. Ja ei, ma ei armastanud teda ainult selle pärast, et ta minu puhul vahepeal silma kinni pigistas, sest ta uskus, et loov natuur vajabki natuke rohkem vabadust, vaid ta oli üldse tark mees. Aga konks on selles, et tema inimtüübid ei põhinenud soolisel jagunemisel.

Otsekohesusest. Juhul, kui te pole veel märganud, olen ma üsna otsekohene inimene. Ja mul oli teatud õpetajate vastu lausa uskumatult sügav vastumeelsus, sest ma nägin, kuidas mina sain pidevalt sõimata ja karistada olukordades, kus poistele ei tehtud mitte midagi. Poistele oli arvamuse avaldamine lubatud, see oli ju lihtsalt nende arvamus. Selleks, et kasvõi nurka seisma saadetud saada, pidid nad enne pool tundi tatikuule lennutama või muud sellist rõvedust tegema. Selleks, et mina tüdrukuna nurka jõuaksin, piisas näiteks üks kord sellest, kui ma naerdes enda selja taga olevale tüdrukule hariliku andsin ja siis kaks minutit hiljem tema käest kustutuskummi võtsin. Sest üks noor tütarlaps peaks ise kõik vajaliku kaasas kandma ja peaks olema kuulekas, mitte lobisema. See, kui mina esitasin ninatarku küsimusi, oli vasturääkimine. See, kui poisid kõva häälega roppusi röökisid, oli “ahh, poisid naljatavad”. Nael, mis teistest kõrgemale ulatub, tambitakse kähku korralikult sisse.

Ülikoolis oli minu meelest lausa selgelt näha, kuidas bakas eeldati, et kõik peavad korralikud ja tublid lapsed olema ja õigeid vastuseid peast teadma – ja magistriõppes eeldatakse järsku iseseisvat mõtlemis- ja algatusvõimet. Mis väga suurel osal inimestest on 15 aasta järjepideva haridusega juba lihtsalt välja pekstud. Edasi saavad edukaks need, kelles seda mingi ime läbi veel natuke alles on – ja ma ei imesta, kui neist suurem osa on mehed, sest nende 15 aasta esimesed 12 on neid TUNDUVALT pehmemalt koheldud. Ma ütleksin isegi, et neid on INIMESTENA koheldud, sest isegi nende õpetajate puhul, kelle puhul oli näha, et nad poisse ei salli ja eeldavad, et nad on üks lärmakas mass, oli poistel siiski lubatud olla lärmakas mass. Neil oli õigus inimlikele vigadele, õigus, mida suurem osa tüdrukutest gümnaasiumis enam isegi ei eeldanud.

Ma saan õpetajatest aru, see käitumine toob tulemusi. Tüdrukud on kenasti vaiksed ja õpivad hästi. Toimib ka muudes valdkondades – kui ikka koera peksta, kuulab ta sõna. Väga hästi kuulab sõna. Ainult võistlustel ei saavuta häid tulemusi, sest kuulekaks pekstud koer ei ole enam teotahteline, ta silmadest on näha, et teda motiveerib hirm karistuse ees, mitte sisemine saavutusvajadus ja isiklik innukus. Ja kahjuks on selline koer meie praeguse hariduse igapäevane lõpp-produkt. Ja kahjuks ei ole mitte midagi muutumas, sest nagu me siit artiklistki loeme, koolijuhid ei näe probleemi. Poisse peetakse ohvriteks, kui tegelikult on kaotajateks mõlemad sugupooled, mitte keegi ei võida praegusest kallutatud olukorrast.

Muide, see üks ja ainus kord, kui ma põhikoolis kaklema läksin, sunniti poissi hiljem vabandama, sest ta lõi tüdrukut. Minu jaoks oli see lihtsalt ülialandav, sest mind suruti ohvrirolli olukorras, kus ma ise end ohvrina ei tundnud. Konflikt oli kahepoolne, madistamine oli kahepoolne ja mina sain hiljem sõimata ebadaamiliku käitumise eest ja noormees selle eest, et kaitsetule daamile liiga teha tahtis. Võitjana väljus kogu sellest olukorrast tema, sest kogu konflikt sai alguse sellest, et tõbras istus minu koha peal, ja sinna ta pärast vabandamist ka jäi.

Lisan siia veel mõned intervjuunäited, enne kui okserefleks minust lõplikult võitu saab:

Alljärgnevalt mõningaid väljavõtteid intervjuude käigus kogutud arvamustest. Õpetajate ja koolijuhtide nimed on teadagi muudetud.

  • Meelis: „Missuguseid inimesi siis kutseharidussüsteem peab välja koolitama, kas ilusaid tüdrukuid, kes tegelikult pärast [sellele] tööle ei lähe … juba järgmisel aastal on nad kõik kodus kuskil lapse ja kõige muuga.”

  • Rene: „Keevitajaks õppival tüdrukul on kogu aeg suured kohmakad riides seljas, mask ees, kindad käes, keegi ei vaata teda, sest ta on kogu aeg kaetud. Kas ilus tüdruk siis muud tööd ei saa õppida.”

  • Ken: „Aga tegelikult on ikka niimoodi, et kui mees midagi ette võtab, siis ta on ikkagi parem spetsialist kui naine.”

  • Riina: „Pole midagi öelda, aga see lihtsalt mõjub, kui meesterahvas läheb klassi ette, midagi ei ole teha.”

  • Villem: „Aga see võibki olla niimoodi, et võib-olla ongi meestel rohkem annet reaalainetele.”

  • Riina: „Me avalikult poisse ei soosi, aga kui on võimalik valida, üritame paraku ikka poisse siia rohkem sisse saada.”

  • Piret: „Tegime oma eksamid ümber, sest meile tundus, et need soosisid tüdrukute sissesaamist.”

  • Piret: „Isegi väga jõulised ja tugevad naisjuhid [—] ütlevad, et näiteks ministeeriumisse oleks targem minna koos ühe meesjuhiga.”

  • Eve: „Tavaliselt on direktor mees, aga tal peab raudselt olema üks-kaks tugevat naistegijat, kes vehivad tegelikult teha.”

  • Meelis: „Õpetajaks jäävad eelkõige naised, sest kui nad saavad korraliku mehe, kes neid ülal peab, siis ju pole hullu.”

Kokkuvõtteks. Ma olen nõus, et on olemas teatud bioloogilised erinevused, ma näen seda kogu ülejäänud loomariigi pealt, oleks narr arvata, et inimene erinev on. Aga meie viga on see, et tihti viidatakse loodusele täiesti absurdses kontekstis – näiteks karjudes, et looduses ei esine homoseksuaalsust, mis on täielik vale, või rääkides mingite ahvide soolisest hierarhiast, viidates lihtsalt ahvidele, kes sobivad rääkija veendumustega, mitte meie lähimatele sugulastele või neile, kelle käitumine meie reaalse olukorraga rohkem kokku langeb.

No võtame mõne üldise näite. Näiteks on pea igas liigis isased edevamad ja kes vähegi neutraalselt inimkonda vaatab, saab aru, et inimene pole erandiks. Kõrged kontsad, uhked parukad jms on kõik algselt olnud meeste pärusmaa, mille naised hiljem üle võtsid. Enese ehtimine oli enne meeste teema, naised pidid tagasihoidlikud olema. Naised ja mehed rõhutavad end ehtides erinevaid asju, aga kes väidab, et tänapäeva mehed pole edevad (isegi meie Eesti mehed), võiks silmad korralikumalt lahti teha. Mkm, sellest looduslikkuse pooldajad ei räägi, sest nemad on hetkel seisukohal, et naised on edevad (ja nende ebausaldusväärsus tuleneb osaliselt sellest edevusest) ja mehed on juba loomu poolest usaldusväärsed ja seega ei saa lihtsalt edevad olla. Loodus on miski, mille poole vaadatakse ainult siis, kui on vaja oma väidetele tuge otsida.

Lühemaks kokkuvõtteks. Teie, kes te aastal 2015 jätkuvalt usute, et sugudevahelised erinevused on suuremad kui individuaalsed erinevused – ma ei saa aru, kuidas see isegi võimalik on. Ja ei oska tegelikult teile ka midagi öelda, sest olgem ausad, sa ei mõjuta ratsionaalsete argumentidega inimest, kelle seisukoht juba ei põhine ratsionaalsetel argumentidel. Kui see põhineb pimedal usul ja isiklikel eelistustel, ei ole seda võimalik muuta, ja ma pean paratamatult teiega lihtsalt ühes ühiskonnas edasi elama. Ja see on minu jaoks hirmutav.

Advertisements

33 kommentaari

  1. Minu jaoks oli kõige sürrim koht see “Palgaerinevuse olevat loodus ette andnud, nii olevat naistel loomupärane tung töötada laste ja noortega isegi siis, kui selle eest saab vähe raha.” Nagu oleks kuskile kivisse raiutud, et noorsootöötajad peavad saama madalat palka. Nagu saaksid nad madalat palka, sest on noorsootöötajad, mitte seetõttu, et enamik neist on naised, kellele on “ette nähtudki” madalam palk.

    Seda, et pekstud koer kuulab sõna, tasuks võtta vägagi mööndustega. Ta ei kuula sõna, ta väldib uut karistust. Ja kui selleks vältimisvõimaluseks on peksjast eemalehoidmine (ehk lihtsalt põgenemine), siis valib ta selle võimaluse. Inimesed teevad täpselt samuti. olgu nad mees- või naissoost. Ning lõpptulemus on see, et õppima õppimine on blokeeritud.

    • Nojah, aga nagu me mõlemad ilmselt teame, võib mõõdukalt pekstud koer igati mõistlikke tulemusi saavutada. Samas teame me mõlemad ka inimesi, kellel matemaatikaõpikut nähes konkreetselt füüsiline vastureaktsioon tekib, nii et see on ilmselge, et targem oleks peksuta läbi ajada.

  2. Seekord on Sinu feministlik närviminemine minu arvates asjakohane. Lisan vaid isikliku veendumuse, et ühe ja sama eesmärgi saavutamiseks on tihti otstarbekas kasutada poiste ja tüdrukute puhul erinevaid pedagoogilisi võtteid ja isegi õpetamismetoodikaid. Kuigi artiklis refereeritud vastused olid kantud teatud kivistunud hoiakutest, sisaldasid nad ometi ka kaudselt seda, mida ütlesin. Õpetamisel tuleb teada ja järgida soolist erisust. Seejuures ei oma tähtsust kas õpetavad tüdrukud ronivad puude otsas ja annavad kellelegi molli või poisid on andunud armastusseebikate jälgijad.

    • Minu arust just see ongi probleem, et poiste ja tüdrukute puhul kasutatakse erinevaid “pedagoogilisi võtteid”. Eeldus on ju see, et erinevused on puhtalt bioloogiliste sootunnuste osas, seega, miks peaks pedagoogilisi võtteid soo järgi sättima hakkama.

      • Ma julgeksin väita vastupidist – õpetamine on unifitseeritud. Rents just viitab, et tüdrukute hinded on KÕIGIS ainetes paremad. Eeldusega, et tüdrukute ja poste erinevused on vaid bioloogilistes sootunnustes, jääb selgusetuks, miks poiste tulemused siis ühtede ja samade pedagoogiliste võtete puhul osutuvad kehvemaks? Kas poisid on oma soo tõttu lollimad (küsimus feministile)?

        Tegelikult on kirjutatud mahukaid töid tüdrukute ja poiste õpetamise erinevusest. Kunagi kui asja vastu huvi tundsin, lugesin ja oleksin tollal olnud suuteline viitama peast autoritele ja olulisematele töödele. Praeguseks pole mälu enam see ja peaksin oma väite argumenteerimiseks hakkama usinalt guugeldama.

        • Ma lugesin Rentsi tekstist välja, et õpetatakse erinevalt, st poisse koheldakse kui inimesi, aga tüdrukud koheldakse veidi teisiti. Õpikud on muidugi samad, aga kui õpetaja juba eeldab, et tüdrukud teatud asju ei mõista vms, siis ta kohtleb neid ka klassiruumis erinevalt ja seda võib lugeda erinevaks pedagoogiliseks võtteks.

        • Tüdrukute hinded on paremad tõenäoliselt kuna hindeid ei panda objektiivselt reaalsete tulemuste järgi:
          http://ideas.time.com/2013/02/06/do-teachers-really-discriminate-against-boys/

          Posid tembeldatakse pahatihti lihtsalt “viletsateks tüdrukutest” kuna nad ei käitu piisavalt korralikult. Õppemeetodid on aga loodud arvestades peaasjalikult ainult tüdrukute vajaduste-soovidega. Sealt tulenevad poistele lisaraskused.

        • Mismoodi matemaatikas saab panna hindeid mitte-tegelike-tulemuste järgi? Vajdusel võib lasta komisjonil anonüümselt hinnata – arvad, et see muudaks tüdrukute positsiooni kuidagi kehvemaks?
          Iseasi on see, et STATISTILISELT keskmisele poisile sobib koolis tavapärane õpetamismeetod ilmselt tõesti vähem, kui STATISTILISELT keskmisele tüdrukule. Aga selle statistiliselt keskmise õpetamismeetodi määrab ära mitte õpetatavate sugu, vaid koolikeskkond üleüldiselt. Hiilglaslik mass lapsi karjas koos… kõikvõimalikke käitumishäireid, mida selline karjatamine võimendab, esineb poiste hulgas STATISTILISELT rohkem lihtsalt.

    • Erinevaid võtteid tuleb kasutada mitte poiste ja tüdrukute vaid erinevate laste puhul. Kõiki poisse ühe malli järgi või kõiki tüdrukuid samade meetoditega kasvatades astud lihtsalt järgmisse kolisevasse ämbrisse.

  3. Mulle meeldib ütlus, et mehed ja naised ei saa kunagi olla võrdsed kuna ka mehed pole võrdsed teiste meestega ning naised teiste naistega. Ise olen korduvalt pooltuttavaid meesterahvaid šokeerinud kuna teatud teemadel oskan öelda rohkem kui naisterahvad tavaliselt. Mu elukaaslasele on ka mitmeid märkuseid tehtud kuna julgen üldse seltskonnas sõna võtta. Ilmnes, et naisterahva roll on seina äärde hoida ja malbelt naeratada mitte näiteks arvata milline on tööstuse olukord hetkel (töötamine tööstusvaldkonnas ja siseinfo omamine ei ole argument arvamuse omamiseks).
    Aga kõige hullem see see kui suus protsent naisi on veendunud, et nad ei peagi midagi oskama ega teadma, nad on ju naised…

    • Alati, kui me mehega kuskil reisi peal oleme ja kõrtsis tutvust sobitame, leiavad vanemad mehed – kui nad juhtuvad olema vanemad mehed – et “sul on nii tark naine!” Mehe sõbrad on ka leidnud, et “oh mis naine, sinuga saab ju täitsa juua ja juttu ajada nagu omasugusega!” Ilmselt see on siis tõesti mingi anomaalia. (Jah, olen näinud väga kenasid ja ilmselt ka intelligentseid noori naisi, kes koos mõne tuttava mehega seltskonda tulnud on, ja nad lihtsalt ongi kogu aeg vait. Naeratavad ja on vait. Müstiline. Mul hakkaks igav, kui kogu aeg sekka lämiseda ei saaks.)

      • Remember, in women education causes ugliness, premature ageing and beard-growth! WOMEN, KNOW YOUR LIMITS! https://www.youtube.com/watch?v=LS37SNYjg8w

        • Anonüümne k.k.p-s 😛

      • oot-oot-oot, kas sul siis ei tulegi okserefleks peale, kui keegi ütleb, et oh mis naine, sinuga saab ju täitsa juua ja juttu ajada nagu omasugusega! See ju üsna tüüpiline soosteretüüpide küüsis vaevleva eeeee….justnaguvärdja lause….või ei ole?

        • Ei oska nagu oksele hakata küll ja feminismist loengut pidama, kui a) muidu tore mees ütleb, et “sa oled nii tark ja tore” (lisamata sinna juurde “mitte nagu teised naised”) ja b) avastan, et on ikka päris palju naisi, kes seltskonnas ongi lihtsalt vait, isegi kui neil tõenäoliselt oleks midagi öelda.

        • Ja sellest kogemusest olen minagi kirjutanud, kuidas olen peol, räägin väga tarkade ja asjalike naistega, daamid karjuvad teineteisest üle. Ja siis saabuvad Mehed. Jutt jätkub. Ja järsku avastan mina, et naised on kõik vait jäänud, ka need, kes enne läbisegi innukalt vaidlesid, ja naeratavad malbelt ja leebelt. Peale minu maksimaalselt 1-2 naist veel avaldab arvamust. On see tõesti bioloogia, et testosteroon saabub kohale, olgem aupaklikud? Või on meile siiski õpetatud, et vait, kui mees räägib ja “emantsipeerunud lääne naiste” ainus erinevus võrreldes burkaakandjatega on tegelikult see, et meil siin pole burkad lihtsalt moes?

  4. Ma jätsin lugemise vahepeal korraks pooleli, et kommenteerida, nimelt: “Palgaerinevus olevat loomulik, sest naistel on looduse poolt kaasa antud tung näiteks lastega töötada, isegi kui selle eest eriti ei maksta.”
    Ma kardan, et see on tõsi. Et STATISTILISELT on enamusel naistest rohkemal või vähemal määral see pagana tung, sest ütle mulle palun, mis veel kui mitte vastav.. tung peaks panema naisi oma eluga riskides endast last välja pressima ja pärast seda paratamatult imetamise ja muu staffiga peamiselt põhikohaga rakkes olema (jah, isa võib ka titel mähkmeid vahetada ja pudelit anda, aga kui me mõtleme selle peale, mis on lapsele kasulikum, nimelt rinnapiim, siis tabab meid hormoonidest võimendatud süümekalaine) Olukorra NAUTIMINE on parim viis selle raskustest üle saada. Nu ja kui seda on juba korra nautima õpitud, siis see kasvatamise osa, lasteaias, kuhu tuuakse kellegi teise poolt valmis pressitud tited kes on juba enamvähem rääkimisealised, on juba täitsa lõbus.
    Aga. Aga! Statistiline ei kehti absoluutselt iga üksiku naissoost inimese kohta vääramatu jõuga, seda esiteks, ja teiseks on selle tungi ärakasutamine lihtsalt alatu. Kui meessoost isik naudib lennukiga lendamist, kas see õigustab kuidagi meessoost piloodile vähem palka maksmist? 18-24 lapsukese kantseldamine nii, et neile ei jää sellest sügavaid psühhotraumasid, on väga vastutusrikas ja eripäraseid andeid nõudev töö.

    Ent inimesed ongi sellised. Mida nad saavad ära kasutada, seda nad kasutavad.

  5. Meeste suuremat edu hiljem haridusmaastiku kõrgemates tippudes saab tegelikult veel ühel moel seletada. Põhikooli ja gümnaasiumiosa haridustee poolelijätjate hulgas on poisid enamuses. See iseensest näitab, et tegelikult kohustuslik kooliharidus on keskmiste ja keskmisest nõrgemate poiste vastu karmim kui tüdrukute vastu. Statistiliselt.
    Ja ühtlasi tähendab see, et juba väga varakult selekteeritakse vähemvõimekas osa välja, see, kes ennast bakast läbi närida ei suudaks. Mistõttu magistriõppeni jõuavadki poiste hulgast ainult helgemad pead. Neil on siis omakorda juba valge varese fenomeni tõttu lihtsam saavutada nii tunnustust kui sellest tulenevalt ka edu.

    • Pmlt on küll naistel ja meestel maailmanägemuses statistilised erinevused. Ma ei oska öelda, kuivõrd need on geneetilised ja kuivõrd keskkonnast tingitud. Aga ükskõik kui võrdõiguslik naine või mees on ühiskonnas ikkagi oma soorollis, isegi kui ta seda eitab, väldib ja on tõeliselt avatud maailmanägemisega. Seega “meeste maailmas” juhtival positsioonil olevad naised on seal sageli “meeste reeglite järgi”. s.t nad võivad küll täita sookvoote, aga nad annavad vähem positiivset naiselikku paindlikkust, kokkuleplust, detailimärkamist, arvestamist jpm, kui nad annaksid “soovõrdsete reeglite” ühiskonnas.

      Juhtivatel ametikohtadel olevate meeste suurem osatähtsus on tglt minu meelest tingitud sellest, et kogu ühiskonnasüsteem on üles ehitunud (!!! mitte üles ehitatud, vaid ülesehitunud!!!!) meestekeskselt. Absoluutselt kogu meie ühiskonnasüsteem ja kultuur näeb ette mitte (ainult) meeste eelistamist, vaid kogu süsteem on ajalooliselt ülesehitunud meestele omasele vastandumisele ning mitte kokkuleplusele. Pmlt rind rinna ja hammas hamba vastu põhimõttele. Kui palju naisi soovib selles osaleda? Mitte liiga palju… Kui paljud ikka soovivad hullukoloonias juhtpostisioonil olla? 😀

      Ma pakun küll, et ilmselt enne surevad inimesed välja, kui kätte jõuab mittenominaalne sooline võrdus. 😀

      • Suur osa Rentsi postitusest rääkis tegelikult just sellest, kuidas statistilisi erinevusi võimendatakse indiviidide peal, surudes neid vägisi selle grupi malli, kuhu nad juhtuvad kuuluma. Ja lisaks sellest, kuidas erinevusi ka kunstlikult suurendatakse (tüdrukute agressiivsuse suurem mahasurumine) või lausa õhust tekitatakse (“tüdrukud saavadki matemaatikast halvasti aru”).

      • muidu jään isegi nõusse, et ühiskond premeerib rohkem sellise imelooma nagu statistilise mehe kalduvusi ja harjumusi, selle üks näide on mõttetult pikad tööpäevad (st kui ettevõtted eelistavad töötajaid, kes on nõus istuma lohisevatel koosolekutel üle tööaja või üldse üle oma produktiivsuse piiri tööl vedelema, küsimata, kas neist rohkematest töötundidest on üldse kasu või ega järsku kodus töötamine, ajal, mil töötaja ise kõige produktiivsem on, paremaid tulemusi ei annaks). Aga teisest küljest ei sobi statistilise mehe valuvormi ka paljud päris mehed; ja paljude päris naiste puhul eiratakse või tõrjutakse neid omadusi, mis meenutavad statistilise mehe omi.

        • No ma suhtlen siin rohkem iseenda kui Rentsiga või teiste kommenteerijatega nagu alati. Sry. 🙂

          Pmlt ma püüan öelda, et kuna ajaloo vältel on mehed olnud jõupositsioonidel lihtsalt seetõttu, et neil on sellised ihulikud tunnused, mis võimaldavad suuremat lihasjõudu ja seega endast nõrgemaid lihtsalt maha lüüa, siis on kogu ajaloo vältel ühiskond arenenudki selliselt, et meestele üldiselt omane mõtlemislaad on olnud eelisolukorras ja asetatud austatavamale ning vahel ainuõigele positsioonile. /Ja see on olnud massikäitumise vili, s.t just selle kohta peaks statistika käima./

          Sellest johtuvalt ühiskond on selline nagu ta meil on, isegi kui me pressime naisi ja naised pressivad iseendid selles meeste ühiskonnamudelis tühjadele või võistluslikult saavutatud juhtkohtadele. See muudab millimeetri, aga süsteemid on nagu me teame ilged inertsed lohisevad nähtused. Nii et ma pakun tuhandet ja ühte aastat, enne kui sisuliselt võrdõiguslikkusest juttu saaks teha.

          Me võime ise olla endi meelest maksimaalselt vabameelsed ja maksimaalselt empaatilised ja maksimaalselt taluvad jne jne jne, aga me keegi ei suuda elada väljaspool oma ühiskonna hetkeseisu.

          Mitte et Rents tahaks, et me seda teeksime. Ja mitte et Rents üldse sellest räägiks. Ja mitte et sellest ei oleks mingit kasu, kui me üritame anda endast parima ning hetkeseisule ja -võimalustele vastavalt maksimaalse.

          Ma lihtsalt oigan, olles selle mooloki üks mõttetu osa ning tunnetades oma 100%-lisist kruvisust. 😀

          Ja Notsu nagunii rääkis Morgiega, sain ma lõpuks ka aru. 🙂

        • ei, just sinuga rääkisingi. just sellest, et kui ühiskond _lihtsalt_ soosiks statistilise mehe omadusi, siis saaks kohe ilgelt palju feimi ja respekti ka naised-tüdrukud, kellel need omadused on. aga neile loobitakse pigem siiski kaikaid kodarasse. kui edu käes, siis (vahel) tuleb ka feim ja respekt, aga selle edu teel on rohkem takistusi. selliseid, mis ei tule pürgjõustiklase enda loomuomadustest.

        • võta näiteks naiste valimisõigus (riikides, kus demokraatia ise oli juba 19. sajandil olemas, mitte nagu meil siin) – meestel piisas oma hääle andmiseks sellest, et ta viitsib valima minna, naistel tuli selle nimel kõvasti sõdida. nii et sellises süsteemis läks naistel vaja just kõvasti rohkem võitluslikkust ja aktiivsust ja meestel vähem.

        • Asi ei ole ju selles, et ühiskond soosib mehelikke omadusi. asi on selles, et ühiskond on üles ehitunud nii, et pmlt vaimselt ja eneseväljenduslikult ülemklass on mehed ning alamklass naised. sa said ju aru ometi?

          Sry, ma vahetan asukohta ja arvutit ja vbl hiljem sõnastan veel korra ümber, kui sa endiselt arvad, et ma arvan, mida sa arvad. 😀

        • ma reageerisin sellele, mis ma lugesin välja su väljenditest “meestele üldiselt omane mõtlemislaad on olnud eelisolukorras” ja ” “meeste maailmas” juhtival positsioonil olevad naised on seal sageli “meeste reeglite järgi” /…/ nad annavad vähem positiivset naiselikku paindlikkust, kokkuleplust, detailimärkamist, arvestamist jpm, kui nad annaksid “soovõrdsete reeglite” ühiskonnas”. Panin need kaks seisukohta kokku ja järeldasin sellest, et sa ütled, et “edu saadab tüüpiliselt mehelikku käitumist ja isegi edukad naised saavutavad edu samasuguse käitumisega” .

          ja täpsustasin seejärel, et tegelikult ei ole päris nii, et nn mehelikud omadused toovad edu – nad toovad rohkem edu siis, kui nad on mehe küljes. selleks, et nad ka naise küljes edu tooksid, on omaduste kandjal vaja rohkem pingutada.

          st kui meil on suure ülakeha jõuga, pidevalt kõrge testosteroonitasemega ja töönarkomaanist naine, kellel ei olegi kalduvust kokkuleplusele ja paindlikkusele ja kellele “meestele omane vastandumine”, millest sa kirjutad, sobib hästi, saab ta noorena ilmselt rohkem sõimata kui poisid; ja karjääri tehes peab rohkem tõestama, et ei ole kaamel. ühesõnaga, hullukoloonias ei lasta iga hullu juhthullu ametisse ühevõrra kergesti, õiges silt peab küljes olema; kui on vale silt, pead sellevõrra kõvem hull olema, et läbi lüüa. või ei aita sellestki.

        • Ma rääkisin massikäitumisest, mitte üksikisikutest.

          Ja jah, tglt samast asjast, mis sina. Ja ei, ma ei viitsi sellele hetkel rohkem mõelda. Ega rääkida. Ega üldse mitte millestki, kui veidi emoda (ja demoda*, miks naised meeste maailmas hädas on -nad tunnistavad SÕNADES, et kopp on ees jne) 😀

          * See lause lõpp tuli ainutl seetõttu, et tahtsin ritta panna sõnu “emoda” ja “demoda”, sry. 😉

        • Mina omastarust olen kogu aeg olnud niiehknii seda meelt, et statistlised erinevused kahe rahvagrupi vahel ei saa kunagi olla nii suured, kui individuaalsed erinevused kahe isendi vahel, ja omastarust olen ka kõik siinsed kommentaarid samas vaimus kirjutanud, niiet mille üle me vaidleme?

  6. Pürgjõustiklane on küll geniaalne termin, võtan kasutusele. Üldiselt kipub jah olema nii, et isegi (eriti just?) mittenaiseliku naisena reaalalal on ikka raske. Kool oli ka rõvepähh, mingi hinna eest ei oleks nõus enam põhikooli tagasi sattuma (ei õpilase, ega ka õpetajana). Ning nõustun, et koolis treeniti kuuletumist… ja kui doktorantuuri eesmärk on õpetada iseseisvalt mõtlema, noh ikka on vahel raske, aga oleks kooliajal rohkem julgustatud oleks kergem.

    • pürgjõustiklane ei ole küll minu väljamõeldis, pürgjõustikust räägiti “Peteri printsiibis”.

  7. Maisaandki artiklist aru, kas “alateadlik heteronormatiivi toetamine” on nüüd alb või hea. Teadlik toetamine on vist raudselt alb.

    • Teie, härra Tuukan, ei võta mitte kunagi mitte midagi tõsiselt.

  8. Ma pean elektroonilise üldsuse ülimaks meelepahaks tunnistama, et Varro on vist mu hingevend. Andestage, kui saate.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid