anna kannatust

natsi aru

Mina sellest MadiSSonist aru ei saa. Lugesin seda tänast internetisaagat ja tekkis paar küsimust:

a) Kuidas ta üldse Kalevi meeskonda fännata saab, seal on ju kaks mustanahalist?

b) Kas eelmised laulud, mille saatel tantsutüdrukud tantsisid, olid eestikeelsed?

c) Kui need laulud olid ingliskeelsed, siis miks ühe kultuuri “pealetung” teisest hirmsam on?

Muidu on tore ikka, et inimene nalja pakub, lugesin Twitterit ja muudkui kõkutasin. Väike kokkuvõte oli Postimehes ka.

Minu isiklik lemmik oli see, et absurd on ju tagurpidi drusba.

P.S. Uudiseid loodusest. Tegin eelmise esmaspäeva õhtul ühe jala karvutuks ja plaanisin järgmisel hommikul jätkata, sest mõtlesin, et kohe läheb suvekleitide kandmiseks. Aga läks hoopis külmaks, nii et olen elanud nagu poolahv, looduse ja tsivilisatsiooni piiril. Nüüd lubab jälle sooja, ei teagi, kas peaks tegema selle sammukese tsivilisatsiooni poole või pole mõtet.

P.P.S. Te ei kujuta ette, kui mõnus oli Google Chrome’i Nanny maha installida. Mu aju ei suuda ära harjuda sellega, et internetis võibki igale poole minna. Dobby is a free elf!

anna kannatust · movies

Mul oli siin vahepeal sünnipäev

pidu

Sain palju erinevaid õnnesoove, aga kõige rohkem üllatas mind see, et üks tuli selliselt saidilt nagu OKCupid – mul ei ole MITTE MINGIT mälestust sellest, et mul IIAL mõnel tutvumissaidil konto oleks olnud. Selline asi jääks ju meelde. Väga väga väga imelik lugu.

Pidu ei olnud, sõbrad tõid väikse tordi, nagu pildilt näha, aga see oli ka kõik. Nädalavahetus oli nii töine, et MITTE MIDAGI lõbusat ei jõudnud teha, mis plaanis oli, kui väike vahvlisöömine välja arvata. Aga see-eest sain ma toredaid kingitusi. Eriti äge oli see, et poisid ühikast ostsid mulle sünnipäevaks uue male, sest eelmine läks juba eelmisel suvel sealsete remonditööde ajal kaotsi. Kusjuures uus male on täpselt samasugune nagu eelmine, mis tähendab, et nad mitte ainult ei kuula, mida ma neile räägin, vaid panevad vahepeal isegi detaile tähele. Ma olen hämmastunud. Ja küünikutele olgu öeldud, et ei, nad ei pannud mu malet tuuri, et seda pakkepaberisse mässida ja mulle anda, minu oma oli ära kriimustatud, uus ei ole.

Abby käest sain juba varem megaägeda roniraamatu, mida mul pole siiani olnud aega isegi põhjalikumalt sirvida mitte. Ausalt öeldes ei ole mõtted üldse trennil olnud, nii palju on teha ja neil hetkedel, kui ma seda paljut ei tee, väldin ma seda aktiivselt ja kinnitan endale, et KOHE hakkan tegema. Ja neil vähestel ülejäävatel hetkedel tahaks lihtsalt magada. Praegu näiteks olen ma ümber kukkumas ja keeran end kohe külili. Aga varsti, VARSTI leian ma endas selle jõu ja lähen trenni tagasi. Sest ausalt öeldes on see hirmutav, kuidas ma mõne nädalaga olen ilma trennita ära harjunud – ma mäletan, et mulle täiega meeldis trennis käia ja ma TAHTSIN iga kord innukalt minna ja nüüd on lihtsalt selline imelik meh tunne. Ma loodan, et see on ainult koolistressist ja läheb üle, kui prioriteetidega ühel pool on.

Ahjaa, sellest rääkides. Prantslased muidugi kinkisid mulle oma igakülgset abi ja mina omakorda pingutasin sünnipäeva puhul korralikult ja kinkisin endale ühe tubli kukesammu järgmisele diplomile lähemale. C’est magnifique!

P.S. Troonide mängu viimane osa oli pettumus, kui Arya tegelaskuju välja arvata, sest põhimõtteliselt kõiki süžeeliine oli lihtsustatud. Aga vähemalt üks hea nali oli siin: