faith

päästev rutiin

tumblr_nok2hqLcma1s5m21go1_500

Armastus teatud rutiini vastu on vist inimestele omane. Ja kui ma ütlen “rutiin”, ei mõtle ma, et iga inimene tahaks tegelikult elada graafikus 8-17. Sugugi mitte, see ei sobi kõigile. Ma mõtlen seda, et iga inimene, ükskõik, kas ta on kaskadöör või raamatukoguhoidja, tahab, et ta elus oleks miski või keski, millele/kellele saab alati kindel olla. Kalju, mis ei ole kuskile kadumas, mis on käe all alati ühtviisi toetav ja tugev, mis lõhub su käed ju põlved, aga teeb su selle käigus nii õnnelikuks*. Ja see ei pea ilmtingimata suur kivimürakas olema. Vahel piisab väga väikestest asjadest.

Mul näiteks on viimasel ajal väga rasked ja kohustusterohked esmaspäevad olnud (ja kaks tükki on veel ees) – ja tõesti teeb mu elu kergemaks see, et ma mõtlengi endamisi:”Saagu, mis saab, but in the end of the day, kui see kõik möödas on, on mul vähemalt “Troonide mängu” uus osa, mida vaadata.” Rutiinsed väikese inimese rõõmud on mu päästerõngaks.

* See viimane kehtib vist ainult siis, kui sa kaljuronija oled.