Loomkatsed

Olen nüüdseks katseliselt tõestanud kahte asja:

a) Minu koer suudab arvutada vähemalt nelja piires (aga 18 enam mitte). Nimelt kui järjest ta küüsi lõikan, nii et üks käpp, teine käpp, kolmas käpp, saab ta kohe aru, kui kõik küüned lõigatud on. Kui võtta neid mis iganes põhjusel suvalises järjekorras (st üks siit käpalt, teine teiselt käpalt, tagasi esimese käpa juurde), läheb tal lugemine sassi ja ta ei tea, millal see õudus lõppeb.

b) Kui koerale siis tubli olemise eest kiituseks tavapärased krõbinad imepisikeste kassikrõbinatega kaussi kokku segada, suudab ta oma suurest ninast ja pirakast keelest hoolimata kuidagi suurema osa oma krõbinatest välja nokkida ja põrandale hunnikusse laduda. Kassikrõbinad leiavad kõik oma tee kõhtu. Feministina ei salli ma mingisugust diskrimineerimist, ka mitte liikidevahelist, nii et ma tahaksin teada, miks kassidele maitsvamat toitu tehakse? Kaeban selle peale soovolinikule.

Linnas kuuldud

Olen siin varemgi jaganud asju, mida rattaga mööda tuhisedes juhuslikult kuulma juhtun. Eile jalutasin koeraga, nii et tempo oli aeglasem ja sai suisa aru, millest jutt käib. Nii et möödusin mina noormehest ja neiust, kes pargipingil istusid ja tütarlaps ütles:

No ega mul ka eriti palju kohustusi ei ole. Ainult truu peaks üritama olla, aga ega see ka mul hästi välja ei tule.

Selle kohta võib vist selle paari päeva eest õpitud uue sõnaga öelda, et need on need tänapäeva noorte kasuaalsed suhted.