Päeva küsimus

unfair-competition-SUMO1

Miks see keel teil NII EBAÕIGLANE peab olema?*

* Eesti keelt õppida üritav välismaalane, kes avastas, et teist ja kolmandat käänet (koera ja koera) kirjutatakse sama moodi, aga hääldus on erinev. Tahtis mind taldrikuga visata, raibe, kui ta küsis, kuidas ta praegu teksti lugedes aru võiks saada, kumb hääldus õige on, ja ma naerma hakkasin.

Advertisements

9 kommentaari

  1. Võta tal nüüd käest kinni ja taluta hellalt vältevahelduse imelisse maailma.

  2. Kas jutt on käändest või vältest? Mina väldedest ei jaganud midagi. Panin alati lotoga täppi. Koera, kelle – abfab, koera, keda – Rents, KOREA

  3. tglt ju on võimalik teksti lugedes teada saada, kui jutust aru saab. st kui saab aru, mis tähendus seal parajasti on. “koera” jms sihitiste-aluste kammi puhul on kõige tähtsam aru saada aspektist – kas lõpetatud või lõpetamata tegevus, kas kogu koer või osa (nt pesin koera vs pesin koera puhtaks). seda aspektivärki väljendatakse igas keeles miskitmoodi ja mõnes võõrkeeles on sellele veel palju rohkem tähelepanu. küllap oleneb selle loogika äratabamisšanss siis natuke sellest, kui tähtis asi aspekt välismaalase emakeeles on.

    • Selles asi ongi, et tegu täitsa algajaga, kes veel suht maad ega mütsi ei jaga, vaid tahtis lihtsalt hääldust harjutada. Eks ta peab jah enne sõnavara natuke suurendama.

      • kui ta suudab üldse teise ja kolmanda välte häälduserinevust reprodutseerida, siis on ta niigi tubli. minu märkamist mööda on nende väldete hääldamine ise välismaalastele üks raskemaid asju, sageli raskem kui kurikuulus “õ”. selline meinstriimvälismaalane, kelletaoliste keeleõppeponnistusi mul on olnud juhust jälgida, võiks südamerahuga hääldada “koera”, nagu parajasti torust tuleb, sest nagunii ütleks ta ühtmoodi, isegi kui erinevus oleks kirjapildis kuidagi näha.

  4. ja noh, kui asi taandub sellele, kas sihitis või täiend,siis pole isegi sellist grammatilist kõrgemat pilotaaži vaja. sihitist ja täiendit õpitakse laialdasemalt ja nooremas eas kui aspekti.

  5. Paku talle mõni näidiskäänamine a la puder-pudru-putru, tuder-tudra-tutra, pudel-pudeli-pudelit; puudel-puudli-puudlit või susi-soe-sutt, musi-musi-musi, kusi-kuse-kust vms klassikalisi näiteid. Ning sa ei pea enam iial tegelam sellega, et e.k on ebaõiglane, sest ta ei tegele enam e.k-ga.

    • “Tegelam” on uudne vaste sõnavormile “tegelema”. Aga sa võid selle vea mul ära parandada, kui viitsid. 🙂


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid