puhkuse eri

relatossalvajesslid

Mõtlesin eile, et ei tohi esimesel päeval rannas liiale minna, tuleb ikka mõistlik olla, nii et piirdusin ainult tunnikesega. Tänu sellele olen ma nüüd ainult roosa ja sügelen tiba, mitte ei ole punane ega valuta. Asi seegi, aga ütleme nii, et täna enam mere äärde ei tõmba. Äkki homme.

Nii et vaatasin hoopis sellist filmi nagu “Relatos Salvajes” või maakeeli “Metsikud lood” – Argentiina režisööri Damian Szifróni lühilood inimestest, kes on üle piiri aetud. Noh, näiteks naisest, kes avastab oma pulmapeol, et ta vastne abikaasa on mölakas. Või mehest, kellel on küll kaamli kannatus, aga kelle selga ühiskonna ebaõiglus on muudkui uusi ja uusi õlekõrsi ladunud. Päris hea oli, sellised naljakad kurjad lood.

20150702_160827

Aga lisaks meile ja mammale on meil siin ka üks kass, kes on päris armas (kuigi kontsentreeritud kaos ja parajalt ülbe ka pealekauba*) ja hetkel ka mamma lapselapselaps, kes on lihtsalt kaos, isegi mitte kontsentreeritud. Vaene Mikko otsib järjest kõrgemaid kohti, kuhu end peita, sest on selgeks saanud, et madalad nii hästi ei toimi – korra näiteks üritas ta end vanni all varjata, aga kuna mamma tegi parajasti lõunauinakut, võttis laps lihtsalt harjavarre, et teda sealt kätte saada. Ütleme nii, et oleks peaagu hoopis oma elu esimese ihunuhtluse saanud. Pildil ongi kass end külmiku peal varjamas, sest sinna ühe põlvepikkuse põngerja käed veel hästi ei ulata.

Ja seda, kuidas lastele vitamiinid sisse saavad, mina küll ei tea – see siin sööks ka ainult vaheldumisi pannkooke ja pelmeene ja oleks eluga rahul. Mina olin lapsena samasugune, ainult praekartulid olid nimekirjas lisaks. Aga näiteks liha või juurviljad või isegi oliivid vms, mkm. Neid õppisin ma alles vanemas eas armastama (esimest küll mööndustega) ja tundub, et see titt siin on samasugune. Minu teooria on, et esimesed 10 aastat või nii üritavad vanemad oma lapsi lihtsalt MINGIGI toiduga elus hoida (ja peidavad vahepeal spinatit kartulite vahele ja liha supi sisse) ja siis hakkavad lapsed juba ise maitseid avastama. Et 16aastaselt küsida, miks ALATI seda igavat juustu tuleb süüa ja miks kunagi normaalset Mozzarellat majas ei ole.

* No minu nähes ta enam köögilauale ronida ei julge, aga ta on nii ära hellitatud, et on täitsa tavaline, et kass lihtsalt pikutab laua peal, kui mamma seal sööb. Kass ise sööb ainult siis, kui tal parajasti publikut on, sest üksi söömine pole vist piisavalt meelelahutuslik. Ma täitsa mõistan kusjuures, üksinda söömine on ju lihtsalt kõhutäiteks, teistega koos on ikka seltskondlik tegevus.

P.S. Kas need kanadalased, kes otsustasid teha filmi nimega “Mommy“, mõtlesid ka selle peale, kui raske mul seda hiljem kätte saada on? Ma panin selle sinisilmselt otsingumootorisse ja sain esimese hooga lihtsalt sellise hunniku pornofilmide pealkirju vastu vahtimist, et uskumatu.

P.P.S. Läti juust on parem kui Eesti oma, keefir on teistsugune (paksema konsistentsiga) ja nende suurepäraste kohukeste/jäätiste nägemine ajab mind nutma, sest ma otsustasin suve lõpuni oma eelmise semestri patte kustutada, nii et need on hetkel menüüst väljas. Mõtlesin alguses, et äkki võtaks selleks paariks kuuks lchf-i külje alla, saaks vähemalt juustu jms rahulikult näost sisse ajada (ma tean mitut inimest, kellel see on häid tulemusi andnud, kuigi olen mitmelt poolt kuulnud, et meestel annab paremaid tulemusi, aga naisblogijate hulgast näiteks Riinul on juba pool aastat püsivalt igal kuul ikka paar kilo läinud) ja ei peaks liigselt kalorite lugemisega pead vaevama, aga selle miinuseks on see, et puuviljad (ja mesi) on ju ka keelatud. Ja meie suvi ilma maasikate jms-ta tundub ikka üsna nukker, nii et ma pean nüüd natuke mõtlema, mis ma teen. Ilmselt ikka võtan selle, sest tihti ma neid maasikaid ikka osta raatsiksin ja kui neid korra või kaks nädalas hommikul jogurtile lisaks panna, pole veel midagi katki. Lihtsalt igasugu melonitest ja viinamarjadest jms peab eemale hoidma – ja ma sõin alles täna hommikul pool melonit hommikusöögiks, sest avastasin eile, et olin selle kaks nädalat tagasi ostnud, kappi unustanud ja kes siis ometi toitu ära viskab. Muidu lchf mulle täitsa meeldib, kuigi ma kujutan ette, et kahe nädala pärast ma vihkan mune – aga näiteks võileib ilma leivata (st juust või ja/või rahvase singiviilakaga) tundub ju päris hea. Või liha ja lehtsalat – suvel igati normaalne toit ju. Kuigi kohv VÕIGA tundub jätkuvalt rõveda mõttena, ma ei suuda sundida end seda asja maitsma. Ah, peaks vist vana hea kombe kohaselt lihtsalt mõnda aega suhkru ja saiatooted (ja pasta jms) menüüst välja arvama ja kirja panema, palju kaloreid näost sisse läheb. Täna teen nagunii suppi, selle palavaga ei taha ju üldse eriti süüa.

15 kommentaari

  1. mul on paar tuttavat sellel rasvatihasedieedil ja maasikaid nad küll söövad, sest need olla piisavalt vesised.

    • Maasikad on vist okei, aga näiteks banaanid, mis mulle maitsevad, on keelatud. Lisaks kartulitele on ka kõik muud maa-alused viljad (porgandid, sibulad) keelatud jne.

  2. Teooria laste toitmise kohta täiesti pädeb, v.a. see nüanss, et alates ~7 eluaastast saab neid tomateid sööma survestada ähvardusega: muidu Minecrafti mängida ei luba!
    /Väsinud

    • Morgie, ma olin 11, kui mu päiksest põletavat selga külma hapukoorega määriti. Kas see ka mingit leevendust andis, ei mäleta. Igatahes hea oli, et minuga tegeldi.

      • Millest sa räägid, muidu?

      • Hapukoorega tegelt ei tohi.

        • Kle samas, sellel Vene päästerõngapildiga kreemil (Spasatelj ili 4tonibudj) on piimalipiidid (ili 4tonibudj) sees ja kuigi see haises rõvedalt, siis töötas ta imeliselt. Et äkki on hapukooros ka mingid töötavad asjad ikkagi (ili 4tonibudj).

  3. Haha, mul oli sama jama, kui üritasin otsida filmi “Blow” omal ajal…

  4. See dieet täiesti töötab ka siis, kui lihtsalt suur süsiveski ära jätta st leib-sai-kartul-riis-tatar-pasta
    Kuna sa ajad vist ikka väga ekstreemeset kaalulangetust taga st viimased kaks kilo, mis alakaalulisusest puudu on, siis ei pruugi sellest piisata.
    Ekstreemne variant näeb ette, et ainult rohelist köögivilja, ehk porgand ja tomat on ka liiast.
    Ma olen igat moodi proovinud ja minul töötab see, kui veresuhkru ühtlaseks saab, et suur süsivesikut ei ole ja insuliini kõrgeks ei aja ja siis ei teki enam veresuhkru järsku langust, kui süsivesik otsa saab, ning karjuvat nälga ja väga hästi saab hakkama. Ei hakka mune vihkama🙂

    • Ma tahaksin jah mõnest kilost ainult lahti saada, aga alakaalulisusest on minu puhul asi kaugel.

    • tatar oli vanasti diabeetikute toidu kuulsusega, vanasti defitsiidiajal oli diabeetikutel just sellepärast tatra eesostuõigus – kas ta ei sisalda mitte mingit veresuhkru kõikumist vähendavat ainet vms?

      • Seal on vähe tärklist ja palju kiudu ja kui on vähe kergesti lõhustuvaid süsivesikuid, siis veresuhkru tase tõuseb aeglasemalt ja insuliini vabaneb aeglasemalt ja see tase ka langeb aeglasemalt ja siis on kõik häpid ja võtavad alla jee jee.

      • Tatrapudru oli ka nõuka sõjaväes kord nädalas menüüs. Ju siis peeti väga toitvaks. Tahaks selle veelkord ära proovida!

        • Ma loodan, et sinu unistus ükskord täitub.

  5. Kohvi ei pea võiga jooma, vahukoor on täiesti lubatud – vaata, kui palju seal rasva on! Lihtsalt suhkrut ei pane. Osa rahvast joob kohvi hoopis kookosrasvaga ja kiidavad.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid