Küll see dieedipidamine on huvitav

ke

Ma ei ole sada aastat päriselt dieeti pidanud, ainult vahel tervislikumaid perioode teinud, nii et avastan praegu taas igasugu imeasju, mis kõigile teistele kindlasti täiesti loogilised tunduvad.

  1. Vastab küll tõele, et Kreeka jogurt ÜKSI ei kõlba söömiseks, aga Kreeka jogurt värskete maasikatega on IMELINE. Kui selle kõrvale korraks kellegi teise tavalist jogurtit maitsta, tundub viimase keemiamaitse suisa eemaletõukav. Nii et olgu öeldud, et kaks kuud aastas kõlbab Kreeka jogurt täitsa süüa. Kuidas see igasugu külmikust võetud mustikate jms-ga on, ei oska öelda, pole juhust olnud proovida.
  2. Kui sul on kapis üle üks avokaado, siis vali, kelle käest sa nõu küsid, et mida sellest valmistada, sest on teatud rühm inimesi, kelle meelest alati on parim nõuanne “osta peekonit ja prae neid koos”.
  3. Maasikad on ägedad. Ja ei anna eriti kaloreid ja on tervislikud, eriti minusugusele, kellel vere rauasisaldus alati liiga madal kipub olema.
  4. Kui hommikul normaalset toitvat hommikusööki (näiteks praemuna singiga) süüa, annab see ca sama palju kaloreid, kui purk jogurtit, aga erinevalt teisest variandist ei ole kõht tunni pärast jälle tühi. Kes oleks osanud arvata.
  5. Ma arvasin, et “sarnastest toitudest tüdineb ometi ära” – unustades, et ma olen ju siiani ka kogu aeg sarnaseid toite söönud. Inimene on harjumuse ori, kui harjub saia asemel musta leiba sööma (okei, LÄTI musta leivaga ma pole harjunud, on põhjus, miks lätlased ütlevad leibade kohta “teie must leib” ja “päris must leib”) või üldse mitte saiatooteid sööma, pole hullu midagi.
  6. Eelmine punkt oli natuke vale, kui oled ikka harjunud croissant‘e sööma, siis ikka tahaks. Aga see ei ole nagu selline “ma pean saama!”, vaid selline vaikne igatsus.
  7. Ja igatahes – kui mitte süüa kõiki neid asju, mis varem IGAPÄEVASELT mu menüüs olid (kohukesed, saiatooted, jahutooted) ja muu toidu arvelt natuke rohelise osakaalu suurendada, ei lähegi see kalorite arv naljalt nii suureks. Ja khm, kuidas seda nüüd öeldagi … Kõht on rahulikum. Ei ole tunnet, et peaks Activia jogurtit ostma, kui te nüüd taipate, mida ma öelda tahan.

P.S. Ma nägin hommikul enne sööki juba päris kena välja. Olin kohe rõõmus ja rahul, et nii kähku käis see unelmate kaalu jõudmine. Siis sõin kõhu täis ja näen siiani (neli tundi pärast hommikusööki) välja umbes-täpselt nagu kaheksandat kuud rase. Märkus iseendale – kõik olulisemad kohtumised järgmise poole aasta jooksul enne hommikusööki teha. Ainus hea asi on see, et peatselt on Supilinna pagariäri ainult minu tööaegadel avatud, nii et nende imelised suussulavad õhulised brownie’d saavad kedagi teist paksuks teha. Kuigi augustis on mulle vähemalt üheks tähtpäevaks kooki lubatud, nii et tuleb hoolega valida.

P.P.S. Lisasin endast pildi ka, et saaksite mu kaalukaotusele ikka päriselt kaasa elada.

24 kommentaari

  1. 1. Mis mõttes kreeka jogurt ei kõlba niisama söömiseks? just üks väheseid jogurteid, mis on omast jõust paks, mitte mingi tärklisega, mis hea jogurtimaitse ära nullib.

    (ma söön teda vahel ka lisanditega ja mis tahes lisanditega on hea, aga vbla see sulle kindlustunnet ei anna, sest mulle maitseb ta niigi.)

    2. Mis mõttes kellelgi avokaado üle jääb? mul jääb avokaado seisma ainult siis, kui ma mõtlen, et äkki A. tahab ka ja ma ei tohi kõiki ise ära süüa. või kui ta on veel liiga toores, et süüa.

    • Sa seda rasvast Saaremaa jogurtit oled ka proovinud?

    • Ilmselt sa loed avokaado ja kreeka jogurti tervislikuks?

      Tegelt olen #2ga täiesti nõus. Kui mul mingeid piiranguid pole, söön mina samuti avokaadod lihtsalt ära.

      • Minu meelest ongi nii avokaado kui kreeka jogurt tervislikud – st jätame kõrvale selle, et avokaado on rasvane, aga avokaado paks koor võetakse ju ära, sisse jõuab mürki ikka hulga vähem kui näiteks õuna (mida ma iial koorida ei viitsi, kuigi peaks). Ja Kreeka jogurtis on ikka vähem igasugu kunstlikke lõhna- ja maitseaineid.

      • Täpsustus – kas sa lähtusid eeldusest, et tervislik = lahja? Kui, siis miks ometi?

        • Mh? Notsu
          1) kirjutab – tsiteerin : “minu peas on “maitsev” ja “tervislik” praktiliselt sama asi”
          2) kirjutab, et armastab kreeka jogurtit ja avokaadot
          3) peab järelikult mõlemat tervislikuks.
          Mina lihtsalt kordasin mõlemad ta väited igaks juhuks üle.

          Lahjasus ei puutu kuidagi asjasse.

        • “Kordasin igaks juhuks üle” – sa oled ilmselgelt harjunud naistega suhtlema.😀

        • Eeeei, ma lugesin marta “olla psühholoog” värskelt läbi ja harjutan nüüd parafraasi.

        • selline tunne on mul enamasti jah, et kui mul on jogurtiisu, siis on jogurt ilmselt mulle ka hea. sest milleks mul siis isud on, kui mitte selleks, et mulle vajalikke toiduasju kätte näidata?

          ja kui mul juba on jogurtiisu, siis enamasti on mul ka kreeka jogurti isu rohkem kui suvalise jogurti isu, sest tal on rohkem jogurti maitset. kui ma tahan mingit magusat jogurtit, siis tahan ma sama hästi tglt juba ükskõik, mis magusat asja.

        • Noh, mul näiteks on enamuse ajast šokolaadikoogiisu, sest suhkur on sõltuvusttekitav.

        • iseküsimus, et mõnikord ei ole mul nädal otsa üldse mingi piimatoote isu – käin sealt riiulist mööda ja paremal juhul ei tunne midagi, halvemal juhul hakkab lausa vastu.

        • ps: a põhiline, millele ma mõtlen, on ikka see, kas maitseb elik “kas mul on selle järele isu”. ja järeldan, et no ju siis on organismusel parajasti vaja. ühesõnaga, “tervislik” on juba järeldus, mitte esimene mõte.

        • Oibljäthui, kuidas ma sellest “keha tahab ja ütleb mulle” teooriast halvasti arvan.

        • mul ei olegi mingit teooriat, lihtsalt söön isu järgi.

        • a no kui see kvalifitseerub teooriaks, et kui mul nt haigest peast mõnest toidust mõtleminegi oksele ajab, siis ma seda ei söö, siis on.

          a nagu imelik oleks okseleajavaid toite näost sisse ajada.

        • ja üldse palun mind mitte mingites teooriates süüdistada, kui ma olen algusest peale rääkinud, et see on puhtalt kõhutunde tasemel. keegi pole siin mingile hullule teooriale pretendeerinudki.

        • algne kommentaar oli selline

          maitea, kuidas ma oleks saanud puust ja punasemaks teha, et see on puhtalt tunne, mis mul on. must valgel oli kirjas, et “irratsionaalne”. tähendab, ei pretendeeri teaduslikkusele ega üldse kehtivusele.

        • Rents: Noh, mul näiteks on enamuse ajast šokolaadikoogiisu, sest suhkur on sõltuvusttekitav.

          nojah, ma rääkisin ainult endast (õigemini isegi mitte sellest, kuidas mul on, vaid sellest, kuidas mul tundub, et on). mul vist puudub see suhkrusõltuvuse soolikas, sest vahel läheb midagi magusat üles, kasvõi terve tahvel šokolaadi korraga, a siis jälle nädal otsa järjest ei taha midagi magusat – isegi kui mõtlen, et sööks nüüd õige magustoitu ka, et söömaajal korralik finaal oleks, lõpeb see sellega, et söön magustoiduks juustu.

          mis tähendab, et alatasa juhtub, et ma olen soetanud mingi hullult hea šokolaadi ja esimesel õhtul söön seda natuke ja seejärel jääb see kapi peale ootama järgmist korda, millal mul šokolaadiisu tuleb – aga selleks järgmiseks korraks ühe-kahe nädala pärast on A. kogu šokolaadi ära söönud, sest ta ei suuda söömata jätta, kui see nina ees on.

        • Mul on nii, et šokolaadi ja kohukesi nagu iga päev ei isutagi, aga just igasugu saiakesi jms.

        • Oo, Rents, minu inimene, mul on ka see saiakeste teema. Šokolaad võib olla või mitte olla, aga lõhnavast saiakeseletist või kaubanduskeskuse pontšikuahjust on jube raske mööda minna ja on pidev eneseületus.

      • mu “rasvatihasest” tuttavad teevad ise kavalaid küpsetisi, kuhu nad panevad tavalise jahu asemel mingit süsivesikuvaesemat jahu, ja väidavad, et see täidab küpsetiseisu ilusti ära. küpsiseid, kus on peamiselt muna ja juust, aga natuke mingit imejahu kah.

  2. Mustikas on mõttetu vesine mumm, aga kõikide päriselt maitset omavate asjadega (jõhvikast meeni) on kreeka / türgi jogurt tõesti maitsev.

  3. Nii tore, et ma sain nüüd enam-vähem aru, misasi see Kreeka jogurt on, pole varem julgenud osta, mõtlesin, et äkki see käib ainult mingite peente roogade sisse. Avokaadoga on mul aga jama, dieeditasin siin eelmisel suvel kõvasti umbes sama menüüga, tegin jogurt-banaan-avokaado-maasikas smuutisid igapäevaselt ja mingil hetkel hakkas iga kord pärast söömist kõht koledasti valutama, nii kui avokaado ära jätsin, enam ei valutanud. Kas avokaadost on võimalik üledoosi saada?

  4. Mu raviarst küsis kord minult
    – Te oma kaalu ikka jälgite?
    – No mis te ise arvate?
    – Seda et kuidas on?
    – Positiivne on…


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid