patupesa

Teen traditsioonilise blogipostituse ja räägin teile oma teisipäevast. Tallinnas käisin. Iga kord, kui ma kasvõi pool päeva seal veedan, juhtub alati nii põnevaid asju. Suured linnad ikka tõmbavad imelikke ligi, minagi ju üks neist. Kuigi mina käisin selle pärast, et sügiseks oli uusi susse vaja ja ma tean juba ette, et järgmised paar kuud pole mul enam aega sinna minna. Teiseks tean ma juba ette, et ma olen suht kohe mõneks ajaks väga vaene – ja kui söögiraha pole, saab ilusa ja saledana ronida, aga proovi sa seda täis kõhu ja sussideta teha. No vaadake, kas pole kaunid? Just sellistega ma kohe varsti seina kündma hakkan.

Tegelikult meeldisid mulle hulga rohkem sellised nagu Abbyl on (see on täielik kurioosum, ma proovisin tervet hulka susse [st kõiki, mis vähegi ilusad ka olid, sest standardid peavad olema, kuigi nii need kui Abby omad on raskema klassi sussid ka, mis võib minu jaoks suisa veits ülepakutud olla], aga ainsad, mis jalas istusid ka, olid need ja tema omad), aga esiteks olid need “tema omad” jalas väga mugavad. TÄIESTI mugavad, nii et mine või kohe seinale. Nii et ma kartsin, et need on LIIGA mugavad ja venivad paari nädalaga natuke suuremaks ja enam nii mugavad ei ole. Teiseks kartsin ma, et pärast ühte trenni on need Abby omadega sassis ja siis otsi enda omi. Proovisin järjest neid kahte paari ikka uuesti ja uuesti, kuni isegi sussiekspert Tarmo juba üsna väsinud tundus. Igatahes loobusin mugavamatest raske südamega ja ostsin need valged, sest need tegid varvastele natuke haiget, aga muidu olid mõnusad ja loodetavasti venivad tiba ja siis enam ei tee haiget, vaid on jalas täpselt head. Seda enam, et ma ostsin nr 37 ja see ongi minu jalanumber, meil on ka selliseid mehi, kes kolm numbrit väiksemaid ronimisjalatseid kannavad. Hiina jallukängitsemise uus tulek on see.

Noh, seejärel käisime me söömas. Okei oli, süüa on ikka tore, seal samas Nõmme raudteejaama juures oli mingi koht, kust sai koduseid kotlette. Mitte päris nii hea, kui tänane sushi (kes see vingus alles hiljuti, et Yakuza on nõme koht, kus pakutakse kehva sööki? Ma olen küll kõigesööja, aga mul tõesti pole veel juhtunud, et ma seal rahule ei jääks), aga igati söödav.

Noh ja kuna see on Tallinn, sain ma seejärel narkomaanide seltskonda nautida. Suisa mitmuses. Astun mina trolli peale, et Balti jaama sõita, ja vaatan, et oh seda vedamist, kohe akna all on koht vaba. St suisa neli kohta, teate küll, kaks kõrvuti ja kaks nende vastas. Ja järgmises peatuses tuli peale armunud narkomaanipaar. Tüdruk istus minu vastu ja tegi (tekst on mugavuse huvides eesti keelde tõlgitud):”No tule nüüd siiaaaa … Tule, istu minu kõrvale.” Poiss ei tahtnud tulla, nii et tüdruk pidi Kinderi munaga meelitama. Poiss siis tuli, istus tema kõrvale ja hakkas minu kõrvalistmel Kinderi mänguasja kokku panema. Aga need on teatavasti keerulised ja see konkreetne osutus nii ülejõukäivaks, et noormees jäi magama, pea minu kõrval istmel. Ma istusin ja palvetasin, et neil ei oleks ei kirpe, täisid ega sügelisi, sest AIDSi teatavasti bussipingilt ei saa, aga igasugu muid asju võib üles korjata küll.

See-eest rongis oli hulga meeldivam seltskond. Minu vastas toolidel istusid kaks venda, silma järgi oleks pakkunud, et ca neljane ja kümnene, kes said omavahel üsna hästi läbi. Ainult Tartu kandis tekkis väike sõnelus, sest väiksem ei tahtnud ise ketse jalga panna. Lõpuks pani, aga vanem vend vingus, nagu nad ikka teevad, ja ütles, et see olevat vales jalas. “Mis ajast SINA siin see kingaekspert oled???” Kuna nemad sõitsid kuskile kaugemale edasi, jäigi ta minust sinna kangekaelselt istuma, sest ta keeldus ketsi vasakust jalast ära võtmast, kuigi ka minu tagasihoidlikul hinnangul oli see tegelikult siiski parema jala oma. Vend ei sundinud ka, eks ta teadis, et küllap poisil läheb varsti endal ka ebamugavaks.

Ja õhtul käisime sõbrannaga “Minione” vaatamas. Ütleme nii, et see on siis hea film, kui teil ei ole mitte mingeid ootusi ja tahaks lihtsalt ühte lastefilmi vaadata. Kuigi “Despicable Me” oli hulga parem. Aga kannatas vaadata küll ja mõtlema ei pidanud, mis on ilmselt hea.

7 kommentaari

  1. selle chilli tikkisid sinna ise? ma ei mäleta triopilt sellist disainielementi… a muidu palju õnne, vidinaid osta on alati tore!!!!

    • Eip, see ongi seal.

      Muide, ma oleks just need Phet Maakid ostnud, kui oleks poolnumbreid saada olnud. See 37 tundus imeline, kui paar varvast ära lõigata.

      Ja need ägedamad sussid on täpselt nii ägedad, kui hästi ronid😀

    • Neil on teised sarnase kujundusega, aga mitte päris need sussid (mis mulle ÜLDSE ei sobinud, läksid jalga, aga varbad olid kuidagi täiesti vale koha peal), nii et see tšilli on pm ainus, mis neid eristab.

  2. Õpivõimeline Rents on õpivõimeline.
    Täpselt üks aasta ja üks kuu ja kümme päeva tagasi:
    “ei, tahtsin eile osta, aga väga väikesed olid
    läksin koju, sirgi ütles netis, et idioot
    peavadki olema väiksed alguses, et miks muidu kõik kahe ronimise vahel paljajalu käivad”

    • Seda küll, aga minu meelest on nende ostmine alati ikkagi keeruline, pead aru saama, mis on liiga ebamugav ja mis on parajalt ebamugav. Ma siiralt loodan, et need on parajalt ebamugavad.

  3. […] me saime vastastikku targutada ja beetat pakkuda. Ainus probleem oli, et mäletate, ma ostsin need uued sussid. Noh, mõtlesin alguses, et ei hakka neid selle seina peal kohe ruunama (see on hulga abrasiivsem […]

  4. […] veel seda postitust? Spoiler alert: need ei veninud sugugi nii palju, kui võiks. Kolm nädalat üritasin ja […]


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid