Viimastel päevadel on internet täis ainult mingit ülinartsissistlikku hala. Hakka või arvama, et kõik, kellel elu on, elavadki praegu selle asemel, et mulle normaalseid postitusi treida.
Mõtlesin juba, et kirjutan ise, aga
a) mul on ka kiire, nagu ilmselt kõigil teistel praegu – miljon asja, mida teha ja kuhu minna, ja
b) pole nagu midagi öelda ka, peale selle, et leidsin vist isegi normaalse hinnaga puud (ma ei hõiska enne õhtut, st enne, kui need reaalselt mu kuuris on).
Kõik.
Pärdikute päevaraamat 