blogikriis

Ma olen viimasel ajal mitu korda mõelnud, et kirjutaks ja seejärel, et milleks ometi? Kellele? Kurdaks midagi? Rõõmustaks millegi üle? Ma näiteks olen eluga parajasti üsna rahul, täna näiteks said kõik puud kuuri, nii et olen nüüd talveks valmis. Täitsa üksi ladusin neid, nii et higimull otsmikul, sest ma olen moodne iseseisev naine (ja sõpra sai eile juba ruunatud, et ta mul siin Teeks Asju). Koer on tubli. Trenniga läheb hästi. Arendan end erialaselt nii tööl kui kodus, niisama arendan ka. Ja kui ma ütlen “niisama”, siis ma ei mõtle, et kitkun kulme enne musiga kohtumist vms (kuigi tegelikult kitkun küll), vaid et teen asju, mis võiksid mind minu enese silmis paremaks inimeseks teha. Ehk siis kõik on hästi, tuju on igapäevaselt suht hea – aga siis ma mõtlengi, et kellele ma seda kõike kirjutan? Et söön hommikusöögiks muna ja praegu ei saa magama minna, sest üks seeria lõuatõmbeid on veel teha. Ja siis ma ei kirjutagi.

Või vahel mõtlen, et sõimaks kedagi või midagi – aga te olete kõik ju täiskasvanud inimesed, te oskate ise ka vihastada selle üle, mis ilmas toimub. Vahel ei ole teil vihastamiseks mind vajagi, sõimlete omavahel vanade postituste all.

Ja ülejäänud blogid on lihtsalt masendavad. Vahepeal näen blogipuus pealkirja “Kuidas ma oma elu kardinaalselt muutsin”, klikin – ja saan lugeda, kuidas mingi mimm näiteks juuksepikendused pani või kuidas uute geelküüntega on ikka hoopis teine tunne pelleris käia. Mis tegelikult ajab kadedaks, NEMAD ei mõtle, kas peaks seda maailmaga jagama.

Ärge saage valesti aru, ma olen jätkuvalt kergete nartsissistlike ilmingutega. Lihtsalt miskipärast tundub iga potentsiaalne blogimisteema täiesti mõttetu, tühi ja igav. Loodetavasti on mõne päeva pärast jälle teine tunne, ma olen teatavasti heitliku loomuga. Me, hullud, olemegi sellised. Salapärased.

32 kommentaari

  1. mul istub paar teemat juba jupimat aega ootel, aga nad tahaks nii põhjalikku läbikirjutamist ja ideaaljuhul ka head kompositsiooni, mille jaoks mul pole praegu aega võtta, sest ma hakkan varsti Tartus “Raevunud Orlandot” tegema.

  2. Aga kui sina enam ei kirjuta ega arvamust avalda, kuidas ma siis tean, mis maailmas toimub ja mis on oluline?😀

  3. Võta midagi uut- huvitavat ette, kas sul pole bucket listi või midagi? Suvine blogiuni on muidu tavaline asi, aga loodan, et see sinust kauge kaarega mööda käib.

  4. Kirjuta minust.

  5. Blogi on PÄEVIK. Ei saa olla blogikriis! Saab olla kas elukriis (sa ei tee midagi ja seega pole millestki kribada) või sa ei julge oma päris elust kirjutada. Kumb variant sul on?

    Lihtne on endast poolteist korda nooremate laste päevikute üle ilkuda. Aga loe endavanuseid. Laste kasvamine, järjekordse raseduse järgne või eelne depressioon, korteri remont või maja ehitus, lahutused, reisid, uued töökohad või jamad vanaga… Ja tee järgi ja siis kirjuta.

    (Aga kui ma ise juuksepikendused paneks, siis ma raudselt blogiks sellest ja “MUUTSIN OMA ELU” oleks täiesti kohane pealkiri)

    • Palun ütle, et kõik siin oli irooniline.

      • Juuksepikenduste osa oli täiega siiras.

        • Sellest ma sain muidugi aru.

    • Ma olen väiksena iseendale padja alla ka päevikut kirjutanud – sinna ka ei viitsinud vahepeal mitu nädalat midagi kirjutada, isegi kui elu oli üldises plaanis põnev.

      • Ma mõtlen juba pikemat aega (vist kauem kui kui kuu), et päriselu on sind viimaks vist tabanud. S.t kui üldises plaanis on põnev, siis pole ju mahti ega vajadust kaevuda maailma ja iseendasse ja blogisse.

    • Krdi hästi öeldud🙂

  6. Mul on juba aastaid selline blogikriis. Tegelt ka, keda kotib, mida ma arvan või teen? Vahel siiski kirjutan, aga palju harvemini kui vanasti, mil kirjutamine tundus kuidagi mängulisem ja lahedam kui praegu.

    • (lihtne näide sellest, kuidas ja millest päriselt blogitakse)

      • Oli mul vaja sinna minna nüüd…

  7. Tõesõna, Kaur, Sa oled ikka imelik, ausõna. Ja muutud järjest häbematumaks. Oleks ma Rents, oleksin Su juba ammuilma seenele saatnud. Las ma ütlen Sulle: Sa ei ole maailma Targem mees”.
    Rents peab blogi ikka oma elust ja kirjutab sellest ja Sina ei pea talle ettekirjutusi tegema, milline see peab olema parasjagu või millest ta peab kirjutama. Ja sünnitusest taastumine vähemalt vanasti küll erilist vaeva ei nõudnud.

    • 😀😀 Kui see ei ole eriti väljapeetud nali, siis olen mina Kaur, eks ole?😀😀

      • Vabalt võid olla Kaur, mina küll ei keela, mulle isegi meeldiks!!!

  8. Samad mõtted ja küsimused on ka minu peas. Ja nendest põhilisem, keda see huvitab? Erinevalt aga minust, tekitavad Sinu tekstid piisavalt resonantsi, võimalust kaasamõtlemiseks ja rolandlikke emotsioone. Seega, lase edasi🙂

  9. Mu meelest on blogimine iseenesest kriisimaandus, st blogitakse kriisiperioodidel, kusjuures pange tähele, et kriis ei ole alati negatiivne asi. St blogimine on nagu pingeliste elumuutuste vahekokkuvõtete tegemine või elust puhkuse võtmine, vms.
    Või ülekompenseerimine.
    Seega – kui ei blogi, pole kriisi.

    • mul on vahel jah nii. aga vahel on vastupidi, blogida hea aeglasematel aegadel, kui on mahti elusituatsioonide head kompositsiooni või häid dialoogikatkeid tähele panna.

    • Blogimine on eri inimeste jaoks väga eri asi. Mõne jaoks teraapia, mõne jaoks grafomaania väljund, mõne jaoks enesereklaam, mõni üritab raha teenida, mõni peab lihtsalt iseenda jaoks päevikut, mõni harjutab päris-kirjutamise jaoks kätt, mõni annab meretagustele sugulastele oma elust teada, mõne eesmärk on trollimine või räuskamine, mõni on tahab siiralt vastassugu / homosid / pagulasi siunata. Ja mõnel on maailmavalu.

      • Kusjuures kõigest muust ma saan aru, aga ma ei saa aru, miks “iseenda jaoks päeviku pidamine” peab olema avalik blogi.

        • Mina pean sellist. Ta on niipalju avalik, et kõik _võivad_ lugeda. Aga ma promon teda ainult siis, kui arvan, et konkreetne isik võiks konkreetse sissekande vastu huvi tunda. Noh et kui käin xdreamil, siis kirjutan üles ja saadan võistkonna-kaaslastele; kui pean lapse sünnipäeva, siis saadan külalistele ja lapsele endale. Ning ma hoolikalt EI kirjuta päevapoliitikast ega muust, mis võiks kontvõõraid inimesi huvitada.

          On siiamaani väga hästi töötanud, mul on oma avaliku päeviku üle hea meel. Just eile otsisin kaks 2011 sissekannet üles ja saatsin sõbrale, sest oli põhjust.

        • minu jaoks näiteks sellepärast, et _päris_ iseenda jaoks, ainsagi lugejata päevikut pidades oleks mul totakas tunne, nagu räägiks üksi kõva häälega. Ka üksi päevikut pidades konstrueeriks ma endale mingi lugeja ja ma ei tea, kas ma olen kehv konstrueerija või mis, aga iga kord, kui olen päris päevikut pidada üritanud, on kirjutamise toon õudselt õõnes ja ebaloomulik tulnud. kui ma tean, et teoreetiliselt võib mõni inimene ka päriselt lugema tulla, on kohe palju loomulikum tunne. ja ega ma ka pärispäevikusse selliseid asju ei kirjutaks, mida ei kannataks teistele lugeda anda. hüpoteetiline konstrueeritud lugeja ju näeks nagunii. või kui see kõlab liiga skisolt, siis iseenda ees on halva kirjutuse pärast nagunii kõige piinlikum.

        • …ja ka mina olen rahul nagu Kaurgi – kui kirjutada niiviisi populaarsusega eriti arvestamata, siis ongi suhteliselt omaette, ei ole trollide peletamiseks paroole ega midagi vaja.

      • Võibolla sa, Kaur, elad lihtsalt pidevas sisekriisis? Ega see xdreamil käimine nüüd ka päris tühja koha pealt ei tule…

        • Midagi peab inimesel tõesti viga olema, kui ta vabatahtlikult mutta müttama ronib …

        • Enda betoonist seina vastu nühkimine on normaalsem või? A pmst olen ma Morgiega nõus.

  10. Jätad tantrafestivalile minemata – ja s..agi pole kirjutada. Järgmine aasta siis kindlalt.

    • Kurat, päriselt magasin maha tantrafestivali v? Miks keegi ei öelnud??


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid