Sai täna sõbrannadega arutatud, et tahaks küll ilusaid armsaid blonde lapsukesi, aga no kuidas, kui blondid Eesti mehed sugugi seksikad ei ole – erinevalt näiteks austraallastest (vaata üles) või rootslastest (vaata alla). Kunagi oli mul küll üks päris kena blond peaaegu boyfriend, kes tollal oli armas, aga on ajaga ka selliseks kergelt karuseks ja seksikaks muutunud, kuigi kurjad keeled räägivad, et tal olevat litsakad elukombed – aga muidu on blondid eestlased minu meelest sellised, et võivad olla kenad ja isegi hea kehaga, aga seksapiili kuidagi napib. Ma tahaks* näiteks kontrasti (päevitunud keha + blond pea) või sügavat pilku (no vaatake Alexandrit selle alumise pildi peal!) või midagi sellist. Ja no ei ole.
No ja pärast seda läksin mina koju ja nägin koduteel KAHTE täiesti ideaalse välimusega blondi meest. Üks oli minu jaoks küll veidi vanavõitu (see, et ta naise ja kahe lapsega jalutas, on selline tähtsusetu pisidetail), aga teine oli lihtsalt suurepärane. Selline pisike habe, nagu mulle meeldib, sörkis jõe ääres (sportlike eluviisidega!), jõuline kehaehitus … Hakka või igal õhtul poole üheksa paiku end Emajõe äärde sättima, et sobival hetkel komistada ja tema nina all jalg välja väänata. Sest ega see õnn ei tule, kui ise teda kinni ei püüa, ja järgi joosta ma talle ju ei jaksa.
Varem oleks ehk jaksanudki, aga täna oli mul selline relapse, et kaalun ilmselt 80 kg. Päeval tõi üks töökaaslane kooki. Nii hea oli, et võtsin kaks tükki. Siis sain sõbrannaga kokku, sõin salatit nagu normaalsed inimesed ikka. Tema ütles, et võtame magustoitu ka – keerutasin, keerutasin, lõpuks jäin nõusse. Ja tema sõi pool kooki ära ja otsustas, et enam ei jaksa. No ma ei saa ju kooki raisku lasta! Nii et ma olen täna 3.5 tükki kooki söönud, see on isegi minu kohta erakordne. Kõht pole selliste kogustega enam harjunud ka, ikka veel on punnis ja valutab ja õhtul kodus muidugi enam süüa ei tahtnud. Hea, et homseks oligi plaanis selline kergema söögi päev, supi ja kodujuustuga, mitte tatra ja koogiga.
* Mis mõttes “Mida sa vastu pakud?”? Unistada ei tohi v?
Pärdikute päevaraamat 