Koerad on veel targemad, kui me arvasime

IMG_2536

Tahtsin juba ammu teile näidata ühte artiklit ja mõtlesin, et näitasingi, aga otsinguga ei leia. Nii et vist ikka ei näidanud ja näitan nüüd. National Geographicus kirjutatakse sellest, et koerad loevad inimeste miimikat ja kehakeelt ja tunnevad hulga rohkem empaatiat ja muid emotsioone (kadedust jms), kui varem arvati. Nii et ma mõtlesin, et räägin enda kogemustest.

Esiteks. Meil on paar käsklust, millel on mitu tähendust. Näiteks käsklus “oota” võib vastavalt olukorrale tähendada kas “jää enamvähem seisma”, “võta hoog maha” või “jää varsti seisma”. Ja ma ei pea üldiselt kuidagi näitama, mis ma temast parajasti tahan, ta saab ise aru, kas tuleb lihtsalt aeglasemalt liikuda, kohe paigal püsida, kuni ma mingit olukorda hindan või telefoniga räägin vms – või võib kümme meetrit edasi kõndida, aga siis tuleb mind oodata, sest ma ei taha, et ta näiteks ees trepikotta läheks. Lisaks on siin üsna palju isiklikku otsustusruumi, erinevalt näiteks käsklusest “stopp”, mille puhul tuleb kohe seisma jääda ja edasi võib liikuda siis, kui selleks luba on antud (käskluse “oota” puhul otsustab ta enamasti ise, millal ootamisest aitab). Sama käsu alt vabastamise käsklusega – ma ei pea üle seletama, et kui ta on pidanud kõndima ainult ühes teeservas, sest teises servas on kass, siis käsu alt vabastamine EI tähenda, et ta võiks tagasi kassi juurde joosta, vaid vabadus on kindlasuunaline. Või kas siis, kui seda jõe ääres öeldakse, tohib ujuda ka või mitte (see viimane küll pigem kehakeelest, eks ma viipan talle, et “mine, uju”, kui ta seda teha tohib).

Teiseks. Nii Atu kui Oskar oskavad vajadusel näidelda ja teevad seda ka nalja pärast. No näiteks on meil Atuga selline mäng, et mina teesklen, et hiilin tema mänguasja poole, ja tema teeskleb, et ta üldse ei märka, et ma seda teen, sest à la tapeet parajasti lõhnab ilgelt huvitavalt. Kuni ma olen peaaegu mänguasja juures ja siis ta saab selle võidukalt ikka ära napsata (kui ma kiirem pole). Omavahel mängivad nad, et nad ei märka, et teine on nende toidu juurde minemas – kuni saab ligi hüpata ja teist peast hammustada. Nii et põhimõtteliselt sama mäng, ainult lõpplahendus on erinev. Rääkimata teesklemisest, et nad ei tea, kes mingit pahandust on teinud, mida nende nooruses ikka juhtus, kuigi see tuli Oskaril hulga paremini välja, Atu häbeneb ikka.

Vahemärkus. Siin tulevad kindlasti kommenteerima mõned inimesed, kes väidavad, et koertel ei ole mälu, sest see on selline üldlevinud seisukoht. Et kui ta midagi lõhub, siis ta ei mäleta seda hiljem, vaid käitub ebalevalt ainult selle pärast, et SINA oled selline psühhopaat, kes vahepeal (tema seisukohast põhjuseta) koju tulles karjub. Ma leian, et see on täielik lollus. Atu lõhkus midagi väga harva, nii et tõesti ei ole mul seda koju tulles karjumise kommet olnud. Küll aga on mul mitu korda juhtunud, et ma tulen koju, vaatan, et koer on huvitavalt süüdlasliku olekuga, aga näha ei ole, et midagi viltu oleks – kuni alles tükk aega hiljem avastan, et midagi on kadunud või et keegi on salaja tooreid kartuleid söönud. Vahel isegi mitu tundi hiljem ja koer on selle ajani välja süüdlaslik (oli, pärast siia korterisse kolimist on hulga rahulikum, neile vist meeldis rohkem koos pahandust teha). Igasugune “vahel sa ju koju tulles karjud” (mida ma EI tee, ma ikka tean, mida ma teen või ei tee – kui ta väiksena prügikasti ümber tahtis lükata, siis ka ohkasin ja koristasin lihtsalt ära) kestaks kümme minutit, kui mul koer TERVE ÕHTU teeb nägu, nagu oleks salaja mingit pahandust teinud, siis on ilmselt asi ikka selles, et ta on salaja pahandust teinud.

Arvutamisest (artiklis räägib ka sellest, et koer oskab arvutada). Me mängime vahepeal Atu rõõmuks (sest see pole talle ju keeruline, eks ole) sellist mängu, et võtame ühe või paar nämmat asja, paneme tema nähes selja taha, üks meist võtab selle ühte kätte, kõik käed lähevad rusikasse ja siis ta peab “arvama”, kelle millises käes see on. Kui ta näeb, et selja taha läks kaks tükki vorsti, siis ta tahab pärast esimest katset veel otsida ka siis, kui ma olen tegelikult ühe tüki salaja ära söönud. Nii et siis pean ma minema ja veel ühe tüki võtma, sest ta on ilmselgelt nii nõutu, sest ta nägi ju, et kaks tükki läks peitu. Kui on algusest peale üks tükk, siis otsib selle üles, sööb ära ja läheb oma koha peale tagasi. Nii et väikeste numbritega arvutab küll.

Ja emotsionaalsed on nad muidugi ka – ja hormoonidest mõjutatud, täpselt nagu meiegi. Atul näiteks saab jooksuaja lähenemisest juba enne aru, kui see kohal on, sest ta hakkab teisiti käituma, tahab rohkem nunnutamisest ja ülbitseb natuke teiste emastega.

Ja kui ma olen seda kõike juba korra varem kirjutanud, siis andke andeks. 😀

Advertisements

6 kommentaari

  1. Hea on lugeda kojalise blogi 🙂

  2. Loogiline, kui koer oleks/on võimeline mäletama, et “sa aegajalt koju jõudes karjud”, siis miks ei peaks ta olema võimeline mäletama, et ta ise tegi päeva jooksul midagi karjumisväärset.

  3. Uuemad uuringud näitavad üldse, et loomad ja linnud on targemad kui end looduse krooniks pidav ahv senini arvas. Minu bioloogiaõps 90ndtel veel rääkis, et loomadel on vaid instinktid, loodan et tänapäeval ükski õpetaja enam lastele selliseid “tarkusi” ei jaga.

  4. Ega see looduse kroon, ahv, olegi ise nii tark, kui arvab. Käitub tihti instinktide ja hormoonide ajel ja mõistust kasutab ainult oma tegude põhjendamiseks. Vaba tahe ja ettekujutus, et me ise oleme oma elu loojad, on tihti suurelt osalt illusioon. Nii et koeraga üsna võrdne, ma arvan 🙂

    • Ka kõige väiksem koer on inimesest igal juhul parem. Inimkond on totaalne looduse eksitus kahjuks.

  5. Soovitan seda läbida:
    https://www.coursera.org/learn/dog-emotion-and-cognition


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid