Hispaaniakeelne muusika

Oli täna kohe selline tunne, et ei taha vabast päevast rohkem tööd teha, vaid võiks hoopis vahelduseks midagi hispaaniakeelset ka kuulata. Nii et kuulasin Shakirat, sest ta on nunnu ja tal on kõik kuulsamad laulud hispaania keeles ka (ja Nelly Furtadot ma olin juba kuulanud):

Arengu ränk hind

Igas vallas.

a) Õpin mina läti keelt, eks ole. Tahaks ikka targemaks saada, eks ole. Ja eile (või oli see üleeile) hakkas mind huvitama, kuidas “karupoeg” läti keeles olla võiks, sest õppisin alles hiljuti loomi ja minu ema neiupõlvenimi on Karu, nii et mu pisikesed sugulased on tehniliselt karupojad. Seda, et karu on lācis, ma teadsin, aga kui panna google translate’i bear cub, tulebki vasteks bear cub. Nii et mina, naiivne ja rikkumatu, paningi google’i otsingusse lācis cub ja … vaatasin üllatusega kõiki neid pornopakkumisi, mis ette tulid. Klikkida ei julgenud, vaid läksin sõbrale kurtma, et kurat, lätlased on vist zoofiilid. Tegelikkuses on karu ja karupoeg aga hoopis homomaastiku mõisted, nii et nii hirmus asi siiski polnud. Sain kohe mitmel alal targemaks.

b) Arengust reaalteadustes teen varsti eraldi postituse. Raske on humanitaaril aru saada, et kodus puskarit tehes ei saa lihtsalt lõpmatult suhkrut sisse kühveldada, sest üleküllastumishetkest alates lahus enam rohkem suhkrut ei omasta enivei. Mitte et ma kodus puskarit teeksin, üritan maailma asju mõista lihtsalt.

c) Tahaks trenni teha, eks. Meie oma klubis on trenn ainult närused neli korda nädalas, millest iga trennisõbra jaoks ometi väheks jääb. Alpinistidel aga info absoluutselt ei liigu, tõsiselt selline olukord, et üks käsi ei tea, mida teine teeb. Vahel harva saadetakse üldlisti kirjad, aga muidu on nii, et iga kord, kui midagi teada tahad, siis ainus võimalus kindlat vastust saata, on põhibossile kiri saata või helistada. Esmaspäeval küsisin ma näiteks kahe eelmise treeneri ja ühe uue treeneri käest, kas on trenn – kõik ütlesid, et ei tea, ilmselt ei ole, aga kui 100% tahad KINDEL olla, küsi A.-lt. Ma tegin enda arust ainuvõimaliku loogilise järelduse, et kui trenn toimuks, oleks klubi liikmed sellest ju teadlikud, sest keegi oleks neid informeerinud. Ja jäin koju. Tegelikult muidugi oli trenn, oleks saanud end rihmaks tõmmata seal. Ja mina mõtlesin, et meie kaljuronimisgängis on selline väga lege suhtumine, tundub, et mõnes mõttes on alpinistid ikka veel chillimad. 😀 Tänase trenni kohta saatsin eile õhtul siis klubi juhatusele kirja, aga vastust pole veel tulnud. TÕSINE treeninghuviline planeerib oma treeningud ette ja saab iga kuu alguses saata välja järelepärimise, kus ta uurib, et ei tea, kuidas 12. ja 18. oktoobril ka trenniga olla võiks. Hetkel tundub, et oleks lihtsam koju kristallkuul osta. Või võtta üle see zen suhtumine, et Lõunakas on ju niisamagi tore koht, väntan iga kord kohale ja kui trenni ei ole, võtan ühe jäätise ja väntan tagasi. Nagunii peaks kingi ostma ka minema jne.

P.S. Karupoeg oleks läti keeles lāča mazulis.