Esimene on vaktsineerimisest loobumine, sest need tekitavad autismi. Noh, seda pole enam vaja karta, sest nagu vanarahvatarkus ütleb, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Tänane Päevaleht kirjutab inimestest, kes võtavad ise sisse ja annavad oma lastele mürgist kloordioksiidi, uskudes, et see on imeravim kõigi hädade vastu, muuhulgas ravib ka autismi ja AIDSi. Artikkel on tasuline, nii et pisi-pisike lõiguke sellest, miks kõik pahasti on:
„Kasutusjuhendis on palju doseerimisega seotud ebamäärasusi, nt tilga maht oleneb pipeti ava suurusest, sellest lähtuvalt võivad soovitatud lahuses tekkinud kloordioksiidi kogus ning laguproduktid erineda,” ütles terviseameti kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialist Riina Lahne. Ta osutas EL-i õigusaktidele, mis laborikatsetele toetudes sätestavad, et juba 0,2% kloordioksiid on mürgine. Millise kangusega lahust Eesti kultuslased kodus valmistavad, ei ole aga eelnimetatud põhjustel võimalik teada.
Kloordioksiidi uskujad ise sellele tähelepanu ei pööra, vaid väidavad, et aine on organismile ohutu, sest oskab ise organismis patogeenid üles leida ja need tappa, häid baktereid ja terveid rakke aga kloordioksiid ei puutuvat.
Sest põhimõtteliselt saab ju pesupulber ka aru, et puutuda tohib ainult mustust, eks. Loen seda juttu ja mõtlen, et no kui loll saab olla, keegi ei saa ju sellist asja tegelikult uskuda – ja siis lugesin kommentaare ja sain aru, et saab küll. Muuhulgas näiteks kirjutas üks kommenteerija nii:
imeravimis on seda 28% ja tarvitad seda imeravimit 1ml korraga, kraaniveest saad sama koguse ühe liitri vee joomisel, vett aga soovitatakse päevas vähemalt 1,5 liitrit juua, loomulikult kui seda imeravimit üle normi tarvitad tekkivad kõrvalnähud, iga ravim on mürk kui teda ettenähtud kogusest rohkem tarvitatakse.
Kui see on inimeste arusaam keemilistest protsessidest, siis … Mul ei ole sõnu, ma tõesti ei oskagi midagi öelda sellise lolluse peale. Artiklis on muuhulgas kirjeldatud ka see, kuidas inimesed jagavad Facebookis oma oksendamisi ja kõhulahtisusi ja arutavad, kas doosi peaks suurendama või vähendama. Ärajätmist muidugi ei kaaluta. Loen ja tahaks neid vastu pead peksta selle tuhandelehelise keemiaõpikuga, millest ma eelmises postituses rääkisin. Oh jah, Allahu Akbar.
Aga lool on ka positiivne pool. Tavaliselt kurdetakse, et ajakirjandus tahab ainult skandaali ja on väga ühekülgne. Seekord õnneks seda ohtu ei ole – avastasin selle grupi Facebooki lehelt, et sellega on ühinenud (tuletan meelde, et grupiga saavad liituda ainult need, kes on motivatsioonikirja kirjutanud) suisa kolm küllaltki tuntud blogijat. Nii et olen kindel, et nii Tikker, Riin kui Madiken, kes on kõik ka lapsevanemad, selgitavad oma blogides kindlasti kohe varsti lähemalt, milliseid kontsentratsioone täpselt kasutatakse, kuidas ja miks see mõjub ning kuidas see aine täpselt “pahad bakterid” ära tunneb ja head puutumata jätab. Esimese blogija puhul muidugi lisaks ka väike kommentaar, kuidas ökotoit ja kloordioksiid omavahel kokku sobivad, sest see nimi oli minu jaoks kõige suurem üllatus – Tikril on ju isegi pesupulber muidu mahe, kuidas ta siis nüüd endale kemikaale sisse kallab? Ja ma väga loodan, et vähemalt üks neist inimestest (või miks mitte ka kõik) on seal grupis ainult selleks, et tuttavatel hulludel silma peal hoida ja vajadusel lastekaitsesse helistada.
Lisatud: Minu käest küsiti, et kuidas ma nüüd niimoodi teisi blogijaid ründan, vabalt võib ju olla, et trollivad seal või stalgivad lolli naabrinaist. Esiteks – ässitaja olen, verd tahan näha. Teiseks – ma olen igati valmis vastuseks, et “tahtsin näha, mis hullud teevad” või “seal on teisi teemasid ka, mind huvitavad hoopis need”, igal juhul on neil inimestel siis ikkagi mingit infot selle kohta, kuidas see seltskond seal mõtleb ja see oleks ju äärmiselt huvitav, kui nad seda teistegagi jagaksid. Madikeni ma isiklikult ei tunne, aga teist kahte pean toredateks inimesteks – rääkimata sellest, et mul on tuttavaid, kes on Facebookis täiesti absurdsetes gruppides ka ainult selleks, et hullustel silma peal hoida ja naljakamaid kohti jagada.