Ronipostitus, võite vahele jätta

k

See on taas mulle endale kirjutatud, sest mõnda asja ei raatsi lihtsalt kirja panemata minevikku ja mälust minema lasta. Lugesin raamatut ronimisfilosoofiast (“The Boulder: A Philosophy for Bouldering”, Francis Sanzaro) ja kuigi ma ei ole nii sügavamõtteline inimene ja tunnistan ausalt, et kindlasti ei leidnud ma sealt raamatust nii palju, kui AbFab, oli seal ikkagi mitmeid kohti, kus ma tundsin, et autor tabas midagi, mida ma olen ise trenni kohta tundnud, aga pole sõnadesse pannud. Vaatasin täna just mingit Adam Ondra intekat, kus ta ütles, et ta pole kunagi pidanud päriselt ronimiseks motivatsiooni otsima (hiljem selgus, et võistlemiseks vahel pisut küll) ja arvab, et niipea ei pea ka – ja mulle tundub, et sellega ongi nii, et kui sa selle asja olemuse kätte saad, kui motivaatorid on õiged, motiveerib sind puhas rõõm. Räige valu, pingutus, väikesed või suuremad vigastused, aga lõppkokkuvõttes ikkagi puhas rõõm. Nii et siin on nüüd mõned tsitaadid sellest raamatust, mida ma tulevikuski ehk vaadata tahaksin. Mulle endale.

The rock is not a canvas, painted by us. We are the canvas, painted by the rock. Something about athleticism harbours a secret masochism. Our body desires its own dismantling – to be seduced and opened.

Bouldering is not a sport where the body is awakened. The body is awake every day. But more to the point, the task is to account for the transition when we breathe out, breathe in, chalk up, rub our shoes and begin.

We do not touch the stone. We are equally touched by it. Each touch is also a being-touched. In bouldering, the body is given over to the touch of sensation.

Ja ma ei ütle sugugi, et ma HEA boulderdaja oleksin, aga ma täiega samastusin siin, sest ma mäletan, kui vahva alguses boulderdada oli, aga kuidas ma samas pidevalt tunnetasin oma kohmakust, seina vastupanu jms – tunnetan muidugi ka nüüd, aga praegu tunnetan ma ka seda arengut, mis nende kahe aasta jooksul toimunud on:

So yes, while the beginner boulderer is bouldering ‘no less’ than the elite, certain experiences are opened up for the elite that are not available to the beginner. Of course, both feel a sense of joy, which ought never leave any type of athlete, but it’s just that the elite boulderer knows how to dwell with more success, and ease, in movement. They have got past the fist date, which was a bit awkward, and can now spend their time on more meaningful discourse.

Ning sellest kõigest hoolimata ei ole asi selles, kes on parem ja kes halvem, ja mis on raske ja mis on kerge, vaid selles, kuidas sa oma keha ja ümbrust tunnetad, kui sa parajasti ronid:

To speak of the quality of movement as ‘easy’ or ‘hard’, or better or worse, is completely to miss the point.

Miks me teeme trenni, mitte lihtsalt ei roni, ja miks me harjutame asju, mis meil hästi välja ei tule, and try to develop ourselves in the fields where we are lacking:

To be an excellent boulderer, one must work through all the displeasure of moves that feel unnatural (moves that are not one’s style) so as to train the body to do them with ease, joy and profitability; such that next time the move is encountered the body greets it like an old friend.

ja

Moreover, one cannot deny how much the residue of uncomfortable moves builds up in our bodies during a send.

Aga mis see boulderdamine üldse on?

Perhaps for a fleeting second, to boulder is to feel what it is a body can do, what it is, and what it is to inhabit, brutally and naively, the joy of movement itself.

Ja eelkõige – trenn on valus, aga trenn on mõnus:

Because they provide joy, athletics must be acting against some form of pain.

In what is perhaps the best book on pain written to date, Elaine Scarry makes the following observations about human invention:”The human body, troubled by weight, creates a chair; the chair recreates him to be weightless.” One could say the same thing about bouldering: the human body, troubled by pain, creates a boulder problem; the boulder problem creates joy in the midst of pain.

10 kommentaari

  1. Teistelt spordialadelt:
    Ma lugesin just Haanja100 muljeid ja see ronib samuti filosoofiaks kätte. Kui tavaliste rattasõitude järelkaja on selline “X km peal kukkusin ja Y peal hakkas raske ja Z peal pani üks töll ees käna ja kokkuvõttes parandasin tulemust eelmise aastaga 5 koha võrra”, siis h100 on kehastunud masohhism. Ja kõik kirjutised suubuvad samuti mõtisklusse “miks ma ometi seda teen, ikka ja jälle?”. Kohe tekkis tahtmine ise ka minna ja proovida, et no KUI vastik siis ikka olla saab.

    Nii et see “pain” on vist tõesti spordialade-ülene.

  2. Päriselt loed mingit asja, kus autor kirjutab “The rock is not a canvas, painted by us. We are the canvas, painted by the rock.”?😀

    Kas siis, kui mingi asi meeldib, siis hakkavad meeldima ka selle asja kohta öeldud, täiesti ajuvabad mõtteterad?🙂

    • Autor oli filosoof :d Kohati oli tõesti tiba raske seedida.

      Keskendugem nüüd aga postituse juures olevale pildile, kus Ondra demonstreerib jalatööd ja “väga headest nukkidest” hoidmist.

      • Pean alandlikult vabandama, “see ei ole Ondra, ta ei roni tradisussidega.” Pildil on tundmatu karvik ülalpoolmainitud asju demonstreerimas.

        • Issand, oleks siis Ondra, aga mingi suvakarvik. Piinlik.

    • “Kas siis, kui mingi asi meeldib, siis hakkavad meeldima ka selle asja kohta öeldud, täiesti ajuvabad mõtteterad?”

      Arvata on. Kui sa millegagi palju tegeled, siis käivad sarnased mõtted sul peas ringiratast ja tore on ju lugeda, et kellelgi teisel kah.

      Googleda ka “zen of bouldering” või “zen of mistahesiganes”.

      • Peaks siis vist mingi raamatu kirjutama. Pealkirjaks panen: The treadmill doesn’t train you, you train the treadmill.

        • Kle.

          Ma ei tahaks siin üheks neist oma ala hulludest hakata, aga sa ei ole roninud. So shut up.

        • Siis hakkad kõike peintima ja kõik muutub diibiks?

        • Vabandust, kivi hakkab sind värvima, mitte sina ei hakka kivi värvima. Kuidas ma küll nii rumal võisin olla!


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid