MS word mul näkku paneb

Mõtlesin mina nädalavahetusel, et teen oma tööd lihtsamaks ja õpin MS Wordis wildcard‘e kasutama. Nimelt, nagu te kõik kindlasti teate, ei asendata eesti keeles sõna “kuni” sidekriipsuga, vaid mõttekriipsuga. See tähendab, et ei ole õige kirjutada mitte 3-9, vaid 3–9. Tõlkijad ei ole sellest aga iial midagi kuulnud, nii et tihti on mul näiteks 60 lk teksti, mis kubiseb viidetest ja igas viites on leheküljenumbrite vahel vale asi. Nii et maru lihtne oleks ju ühe käsuga kõik need valed jooned õigeteks vahetada ja komade asemel olevad punktid ikka kenasti komadeks teha jne.

Tegin endale proovidokumendi, pusisin natuke, õppisin, millega tähistatakse gruppi ja millega vahemikku, ja jõudsin lõpuks enda meelest lausa suurepärasele tulemusele:

Asendatav: ([0-9])-([0-9])

Asendaja: \1–\2

Minu seisukohta suurepärase saavutuse osas tugevdas ka see, et see tõesti toimis imeliselt. Ja polnud vahet, kui pikk number oli, see toimis ka siis, kui mul oli seal näiteks 8465-9763, sest ta keskendub ju ainult numbrile enne kriipsu ja numbrile pärast seda, st esimese numbri viimasele ja teise numbri esimesele liikmele.

No ja siis asusin ma seda kogutud tarkust töö juures testima. Ja ei toiminud. Panin sinna katsetuseks paar numbrit lisaks – ja toimis. UUTE numbritega. Tegin veel katse, ühes lõigus oli viidatud lehekülgedele 16-20. Lisasin sinna lõiku omalt poolt neli korda täpselt sama viite, mõne enne ja mõne pärast originaali, nii igaks petteks. Kõigis minu omades venitas kriipsu, täpselt nagu vaja, originaalviite asendas aga variandiga “162-0” (just seda ta teebki miskipärast, vahetab viimase liikme ja kriipsu koha ära).

Ütleme nii, et ma mõtlesin täiesti haigeks ennast ja proovisin sada ilmaimet ära (näiteks mõtlesin, et ehk on inglastel natuke teistmoodi kriips, mis lihtsalt näeb välja nagu meie kriips, nii et kopisin seda jne), enne kui tulin selle peale, et lihtsalt mõne teise failiga proovida. Ja töötab. Töötab täiesti suurepäraselt, nii vanade kui uute andmetega. Ja ei ole ükski tõlkija kõiki neid asju ümber kirjutanud, võtavad kõik ingliskeelse teksti ja hakkavad seda täitma, kui otse Tradoses ei tee, ma ei usu, et see esimene mingi erand oli. Nii et ilmselgelt samad kriipsud, aga nüüd sama kood töötab, enne ei töötanud.

Nii et jumalime, selgitage keegi nüüd lollile, milles enne asi oli ja kuidas see programm ometi aru sai, et minu lisatud numbritega ei tasu näkku panna, aga vanadega nagu võiks?

11 kommentaari

  1. Kas nii ei tööta, et kopeerid valemisse ([0-9])-([0-9]) sidekriipsu asemele tõlkija tehtud kriipsu?

    • Seda ma selle kopimise jutuga mõtlesingi, et see oli ka minu esimene mõte, nii et proovisin seda. Nope, asi polnud selles. Samas, kopimist ta üldse ei armasta, näiteks kui mujalt \ märki kopisin, ütles ta mulle, et vale käsklus, kui oma klaviatuuri pealt sisestasin, töötas kenasti.

    • Pealegi, kui asi oleks selles kriipsus, ei tohiks ta tegelikult ju üldse seda üksust äragi tunda, mul hakkas ta aga omal algatusel seal asjade kohta vahetama (kriips polnud grupina defineeritudki) …

      • Haa-haa, nojah, nii ma siis tormasin ülesannet lahendama, kui väsinud pea isegi sinu juttu tervenisti haarata ei suutnud…

  2. [14:57:14] Rents: kas see on kuidagi loogiline, et tunneb ära hiljuti lisatud teksti ja kohtleb seda teisiti?
    [14:58:13] Ray D. Noper: kulla tydruk
    [14:58:25] Ray D. Noper: m6isteid “microsoft word” ja “loogiline” ei saa yhes lauses kasutada
    [14:58:31] Ray D. Noper: yhes kontekstiski ei saa

  3. See ei vasta üldse su küsimusele, aga mis mõttes tõlkijad ei tea? ma panen kogu aeg pika kriipsu, kui prantsuse keeles on [number] à [number], enam-vähem automaatpiloodiga juba. Kui juba originaalis on vale kriips, siis käin faili enne ärasaatmist käsitsi find-replace’iga üle (“käsitsi” selles mõttes, et ükshaaval, mitte find all) – oleks nagu kiviaegne lähenemisviis küll, aga niiviisi aeglaselt üle käies jääb üldse rohkem apsakaid silma ja kokkuvõttes mõjub kvaliteedile hästi.

    Wordis tehtud failidega on muidugi vahel see lugu, et isegi findiga ei leia kõike üles. Nii et kõige turvalisem on ikkagi oma siilmadega vaadata.

    • Ma muidugi üldistasin räigelt, vahel lihtsalt tuleb kokku puutuda tõlgetega, kus tõlkija tunneb oma valdkonda väga-väga hästi, aga kahjuks mõningaid keelereegleid jälle mitte nii suurepäraselt.

      • mine tea, kas see ongi keelereegel – tüpograafiareegel pigem, sest käsitsi kirjutatud tekstis on kriipsud nagunii igaüks ise pikkune. See m-dash/n-dash vahe on midagi sarnast selle küsimusega, millal tuleb panna murdmatu tühik. (no ja murdmatud kriipsud on muidugi sama teema.)

        ja mõnikord on need reeglid asutusesisese kokkuleppe küsimus – kriipsu pikkus ehk mitte, aga see, kuhu täpselt kõva tühikut tahetakse, küll.

        tglt isegi kriipsu pikkus, sest mul on üks klient, kellel ei tohi ühtegi kriipsu omavoliliselt muuta.

        • st ma kahtlen, kas keelereegliks saab nimetada asja, mis kirjutusmasinaga kirjutades ei tuleks üldse kõne alla.

        • Jah. Kõik, mis ei ole puhas ASCII on saatanast.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid