Mina siin niisama heietan

Mul ootab oma sportimisvahendite näitamise postitus juba umbes miljon aastat avaldamist – aga ei tundu õige seda praegu teha, sest trenn ei eruta mind hetkel sugugi nii, nagu võiks. St tahaks ikka paar-kolm korda nädalas trenni teha ja tahaks, et see oleks süsteemne ja arengule orienteeritud, aga põhienergia läheb hetkel hoopis muude asjade (näiteks enda tööalase täiendamise) peale ära. Ja kui siis AbFab ütleb näiteks, et tahaks rohkem tõsist trenni teha ja raskeid radu murda, mõtlen mina, tahaks just lebomalt trenni teha, natuke chillimalt ja natuke vähem ja rohkem selili olla, nii et keegi teine jäätist suhu tõstaks. Lihtsalt tunnen, et ootan hetkel trennist eelkõige lõõgastust, mitte lisapingutust mingi eesmärgi saavutamiseks – trenn ise peakski see eesmärk olema. Või noh, selge see, kust see tuleb, ma olen õhtuti lihtsalt tihti nii väsinud, et mul ei ole piisavalt energiat, et midagi pingutada. Või mis pingutada, ei ole piisavalt energiat, et normaalset koordinatsioonigi evida.

Täna näiteks olin megaväsinud, aga mõtlesin, et no fain, lähen ikka trenni, “mis ikka juhtuda saab”, nagu meie moto on. Ja väsinuna trenni tehes on nii, et ise ka saad aru, et see, mida sa teed, näeb jube välja ja üles lähed sa ainult gravitatsiooni trotsides, mitte normaalset tehnikat kasutades või täpseid liigutusi tehes või jumal teab, mis imenippidega, mis tavalises trennis normaalsed tunduvad. Aga vahel, kui veab, õnnestub korraliku soojendusega end sellest august läbi vedada ja siis ikkagi üks tore trenn teha. Täna läks aga nii, et punnitan mina üsna lihtsat rada teha (soojendus oli selleks hetkeks juba peaaegu läbi), tulen alla ja partner küsib minu käest:”Väsinud, jah?” Kuna oli üsna selge, mida see tähendab*, vastasin lihtsalt “jah” ja lootsin, et sellega jutt piirdub. Ja jumalime, ma mõtlesin, et mina olen taktitunde ema, aga see tüüp võib medali nüüd oma koju viia, sest ta ütles mulle laia naeratusega:”Mul on ka vahel nii, et kui ma väga väsinud olen, olen hästi kohmakas, mingit tasakaalu ei ole ja teen seina peal imelikke liigutusi.**”

Kuna ma olen rahulik ja tasakaalukas inimene, kes iial üle ei reageeri, küsisin, kas ta ütleb teistele halvasti ainult siis, kui ta väsinud on, või käib see ta igapäevase suhtlusstiili juurde, ja ei rääkinud temaga terve ülejäänud trenni. Põhimõtteliselt olen enda üle uhke, sest mitte rääkimine on parem kui röökimine, eks ole. Aga loo moraal on ikka see, et oleks võinud kodus selili olla, pontsikuid suhu panna ja oleks kogu see jama olemata. Rääkimata sellest, et see tainapea ütles välja, järgmine kord (ehk) ei ütle, aga põhimõtteliselt ütles ta ju ainult seda, mida kõik mõtlevad. Oh jah.

* Tõlge:”Märkasin, et ronid täna sitasti.”

** Tõlge:”Kirjeldasin just, kuidas sa täna ronid, aga ütlesin viisakusest, et ma päriselt nagu ronin sama sitasti, nagu täiega noh.”

4 kommentaari

  1. Pildilolev tsikk on ka ilmselgelt väsinud. Arukam ronija ei lollitaks kui viimane ekspress nii palju madalamal on.

    • Pildil olev tšikk on Sasha DiGiulian, nii et ta ilmselt tunnetab üsna hästi, palju ta lollitada võib.

      • Staarid võivad ka kivi vastu katki minna. pealegi kui keegi proovib sama äge olla ja katki läheb, ei ole see ka tore.

  2. Kui lõunaosariikides peavad selles eas naised mööda seina üles ronima, siis meil
    http://tallinncity.postimees.ee/3352563/fotod-vaskjalas-avati-tana-kolm-kalapaasu


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid