ei saa ma läbi ekraanita

Sain Sosinate vaatamisega õnneks ühele poole. Iga uus osa oli natuke debiilsem kui eelmine. Mul on tunne, et ameeriklased ise ei saa arugi, KUI naljakas kõigi teiste rahvuste esindajatel on vaadata, kuidas USA võimukandjad on valmis kasvõi ise pommi otsa hüppama, et “ilmsüüta lapsukeste” tapmist vältida, seda ka juhul, kui selle abil kogu ülejäänud inimkonda päästa annaks. Lisaks muidugi see, et FBI-s käib kogu kino kellegi emotsioonide pealt, reeglitest on kõigil savi ja nende rikkumise eest kedagi lahti ei lasta, kinnipanekust rääkimata.

Õnneks ei ole vaja muretseda, saan Blindspotiga sama rada edasi lasta. Pool ajast kulub emomise peale, sest mälukaotusega piff ei saa aru, miks talle ei taheta niisama relvi kätte anda (ka pooled agendid on selle üle äärmiselt üllatunud, sest no tõesti, kahju on teil või?) ja ülejäänud leiavad, et reeglid on meil siin põhjusega (mis kõigi teiste meelest äärmiselt totter on). Rääkimata sellest, et meespeategelane ja naispeategelane tunduvad pool ajast keskenduvat sellele, et suguiha alla suruda. Taevale tänu, seda tuleb ainult kord nädalas peale. Mõtlen siin, et peaks hakkama hoopis Viikingeid vaatama. Kaalusin American Horror Storyt, aga ma ei julge vist hästi. Jään Mr. Roboti juurde, see on vähemalt hea. Ja Rami Malek on nunnu – mis võib muidugi olla osaliselt tingitud sellest, et väljamaa autiste kujutatakse alati nagu Eesti mehi, kes ei taha katsumist ja armastab oma emotsioone substantsidega summutada.

Muud nagu ei olegi öelda. Peale selle, et kuna blogimaailmas on see teemaks olnud, siis olgu öeldud, et ühelgi lähedasel pole kunagi mu blogiga probleemi olnud. Aga samas on see ka üsna loogiline, sest ma ei kirjuta isiklikest asjadest. Isegi trennist jms kirjutades küsin inimestelt alati üle, enne kui nende pilte kasutan vms. Ja ma ei kujuta ette, kui keegi mögiseks selle kallal, mida ma kirjutan asjadest, mis otseselt neid ei puuduta, ma lihtsalt ei tunnegi selliseid inimesi. St tunnen, aga ei suhtle nendega nii tihedalt, et me üksteise elu osas arvamust avaldaksime.

Aa, kuidas ma küll unustada võisin! Sain oma näo korda. Tore daam oli, luges veel sõnad peale, et vähemalt korra kolme nädala jooksul peaks ikka käima. Ja “ega sina vist küll kodus kulme ei kitku, ega ju?”. Ma kohe häbenesin natuke.

Advertisements

1 kommentaar

  1. „Bron/Broen”? 😦


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid