Eesti targima blogija igapäevaelust

20151031_151326

Iga nädal toimub vähemalt üks asi, mis paneb imestama selle üle, kuidas ma küll ise kingapaelad kinni saan, rääkimata sellest, et olen suutnud mingi eriala selgeks õppida. Täna näiteks sain ma teada, et need pastakate moodi harilikud pliiatsid, kus nupule vajutades süsi rohkem välja tuleb – nende terad käivad tegelikult SISSE TAGASI ka. Ma olen terve oma elu mõelnud, et miks need ometi sisse tagasi ei lähe, sest ots murdub kotis kogu aeg ära, ja nüüd selgus, et kõik peale minu tegelikult teavad, kuidas need töötavad, ja mina, kes ma iga päev tekstidega töötan …. ei oska HARILIKKU PLIIATSIT kasutada.

Aga oktoobri kuldmedal läheb eelmisesse nädalasse. Nimelt ostsin ma mõne aja eest endale sellise asja, nagu ülevalt näha, sest vahel ei tule mul eriti und ja iga asi ajab närvi ja siis on hea, kui võimalikult pimedaks saab. Pakis oli kaks tükki, see ja mingi rahulolematum nägu. Ütlesin Ühele, et ta võib teise endale saada (mitte et ta selle vastu erilist huvi oleks üles näidanud) ja jätsin naerunäo  omale. Kuni ühel päeval ei leidnud seda enam üles, ainult pahur nägu oli alles, nii et loomulikult süüdistasin ma Ühte selle kuskile toppimises ja läksin järjest rohkem ja rohkem närvi, sest ta üritas mulle süüdimatult seletada, et see, mis mul käes on, ongi see sama, mida ma igal ööl kasutanud olen. See, mis mul käes oli, oli siis selline:

20151031_151326

Veits häbi oli küll, kui ta lõpuks selle mult käest ära võttis ja teisipidi keeras …

4 kommentaari


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid