Ja vähe ei.
Meil olid võistlused. Mina ei võistelnud, olin hoopis kohtunik. Isegi riietusin vastavalt (ma pean siia nüüd sellest ka pildi panema, sest mu vanaemal ei ole Facebooki ja kuskil peab ta ju mu pilte nägema). Mehed ja naised võistlesid eraldi, oli algajate (treeninud kuni üks aasta) ja suurte poiste-tüdrukute klass. Algajatele olid abinukid. Lisaks olid mitmel rajal naistenukid, ehk nukid ainult naistele.
Mina üritasin sel teemal tüli üles tõmmata diskussiooni algatada. Teised keeldusid väitlemast, öeldes lihtsalt, et “aga naised on ju statistiliselt lühemad”. Muidugi on, aga sel juhul pange silt üles, et kõik, kes on lühemad kui 1,75, võivad x-iga tähistatud nukke võtta, kuluks lühematele meestele ka ära. Selle peale leiti, et kamoon, Galkin ju võitis, ja ta on nii mõnestki mehest tunduvalt lühem. Täpselt, Galkinit pikkus ei takistanud – aga naisi takistab v? Ja ma nägin, kuidas Galkin ronis, ta ei kasutanud oma peenist lassona ega sidunud seda vahel mõne nuki taha kinni vms. Ta ei teinud isegi mingeid metsikult jõulisi trikke. Ta ronis hästi, sest ta ronis hästi, mitte selle pärast, et ta on mees. Selle peale vangutatakse pead ja öeldakse, et siis meil ronivadki ainult Frolovad ja Šorikovad ja Santa Grigorjeva oma sõbrannadega. Jah, neid raskemaid radu järelikult siis ronivadki ainult nemad. Hetkel on nagunii selge, et nemad lõpuks poodiumil on. Aga meil teistel, kes me sinna poodiumile ei pääse (nii minusugustel kui ka üsna headel, lihtsalt mitte veel NII headel) ei tekiks sel juhul seda MÕTTEPOEGAGI, et see ongi loomulik, et me meestest kehvemad oleme ja et me ei peagi üritama, vaid võimegi kohe lõdvemalt võtta.
Või teine variant. Paneme need “lisanukid” – KÕIK võivad neid nukke võtta. Mehed, naised, algajad, edasijõudnud. Aga KÕIK, kes kasutavad lisanukki, saavad iga sellise nuki eest ühe miinuspunkti. Ja on probleem lahendatud. Iga naine ja iga jupats ja iga saamatu otsustab ise, kas peab oma soo/kasvu/saamatuse eest seda hinda maksma või punnitab ilma. Kui KÕIK naised otsustavad tõesti seda nukki kasutada, saavadki ju kõik selle miinuse kirja ja kuna nende tulemusi arvutatakse ju eraldi, on kõik jätkuvalt aus.
Ja jah, ma olen nõus, et mehed ja naised peaksid võistlema eraldi arvestuses, sest muidu ei saaks naised üldse auhindu ja see oleks demotiveeriv (seda enam, et rajad on meil üldiselt pikkade ja tugevate poiste tehtud ja mängivad osaliselt jõu ja pikkuse peale ka). Aga ma ei ole nõus, et naised lihtsalt ongi kehvemad ronijad – varem on naisi ronispordis olnud (väga väga heldelt pakkudes) veerandi jagu, nüüd ehk (väga väga heldelt pakkudes) kolmandiku jagu. Selge see, et neid jõuab vähem ka tippude hulka. Kui me vaatame jõutõstmist, võib tugevaim mees tõsta 100 kuni 200 kg rohkem kui naine. ÜÜRATU vahe, eks. Mis te arvate, kui suur erinevus meeste ja naiste vahel ronimises on? Parimad mehed (st loetud hulk inimesi sellel planeedil) ronivad 9b+ ja parimad naised 9a+. Üks neist parimatest naistest ronis 9a+ raskusastmega raja ära, kui ta oli 13. Praegu on ta 14, nii et kui ta viga ei saa või narkomaaniks ei hakka või lastega koduseks ei jää vms, EI ole see 9b+ talle kättesaamatus kauguses.
Või füüsilise poole pealt. Ronimiseks on vaja lihaseid, aga ei ole vaja loomajõudu (aga see muidugi aitab, kuni see liiga raskete lihaste hinnaga ei tule). Ronitakse jalgadega, mitte kätega. Eelkõige on vaja tasakaalu, tehnikat, SÕRMEjõudu ja noh, hüppevõime tuleb kasuks, kui sa dünaamilisi liigutusi teed. Ja siin tuleb mängu meeste ja naiste erinevus – mehed on üldiselt dünaamilisemad. Sest mehed on üldisemalt riskialtimad. Samas on mehed üldiselt ka pikemad – ja kui sa oled lühem, aga tahad sama kaugesse nukki ulatada, siis sa vahepeal PEAD hüppama. Nii et naistele kuluks üldiselt dünaamika vägagi ära, aga paljudele ei tule see loomulikult (mis ei tähenda, et seda arendada ei saaks). See, on need eelistused siis nüüd bioloogilised (erinev testosteroonitase) või kultuurilised (naisi suunatakse mõistlikke valikuid tegema ja ettevaatlikud olema), ei ole isegi oluline, oluline on see, et seda annab õppida. Ma vaatasin täna suu ammuli, kuidas Frolovad mööda seina üles läksid, imeilus oli see.
Igatahes on selge, et ronimine ei ole poks, kus mehi ja naisi ei saa kokku panna, sest nii kaalu, plahvatusliku jõu kui löögijõu vahe on lihtsalt liiga suur. Siin EI mängi füüsilised erinevused nii suurt rolli. Te ei usu, et jõud ja pikkus pole kõige olulisemad? Noh, üks maailma parimaid ronijaid on hetkel 14aastane Ashima Shiraishi, kes on samuti juba 9a+ ära roninud. Puccio on minust sentimeetri lühem (1,62), Sasha DiGiulian on 1,57, Juliane Wurm 1,60. Legendaarne LYNN HILL on 1,57. Millest me räägime?
Ma ei taha, et mind koheldaks nagu pararonijat ainult selle pärast, et mul on juhtumisi emakas.
P.S. Oleksin pannud pilte jõu ja ilunumbritest, aga ägedamaid liigutused on ju karniiri all, aga kahjuks jäävad need pildi peal ägedad ainult siis, kui neid samalt kõrguselt või ülalt alla pildistatakse.
P.P.S. Kuna ma olen naine, pean ma ju ometi ka karmi sõnumit naeratusega pehmendama, võtke siis üks pilt veel. Meil oli kõigil väga tore:
Pärdikute päevaraamat 