isegi ronispordis saab feministlikku diskursust arendada

anna

Ja vähe ei.

Meil olid võistlused. Mina ei võistelnud, olin hoopis kohtunik. Isegi riietusin vastavalt (ma pean siia nüüd sellest ka pildi panema, sest mu vanaemal ei ole Facebooki ja kuskil peab ta ju mu pilte nägema). Mehed ja naised võistlesid eraldi, oli algajate (treeninud kuni üks aasta) ja suurte poiste-tüdrukute klass. Algajatele olid abinukid. Lisaks olid mitmel rajal naistenukid, ehk nukid ainult naistele.

20151101_102343

Mina üritasin sel teemal tüli üles tõmmata diskussiooni algatada. Teised keeldusid väitlemast, öeldes lihtsalt, et “aga naised on ju statistiliselt lühemad”. Muidugi on, aga sel juhul pange silt üles, et kõik, kes on lühemad kui 1,75, võivad x-iga tähistatud nukke võtta, kuluks lühematele meestele ka ära. Selle peale leiti, et kamoon, Galkin ju võitis, ja ta on nii mõnestki mehest tunduvalt lühem. Täpselt, Galkinit pikkus ei takistanud – aga naisi takistab v? Ja ma nägin, kuidas Galkin ronis, ta ei kasutanud oma peenist lassona ega sidunud seda vahel mõne nuki taha kinni vms. Ta ei teinud isegi mingeid metsikult jõulisi trikke. Ta ronis hästi, sest ta ronis hästi, mitte selle pärast, et ta on mees. Selle peale vangutatakse pead ja öeldakse, et siis meil ronivadki ainult Frolovad ja Šorikovad ja Santa Grigorjeva oma sõbrannadega. Jah, neid raskemaid radu järelikult siis ronivadki ainult nemad. Hetkel on nagunii selge, et nemad lõpuks poodiumil on. Aga meil teistel, kes me sinna poodiumile ei pääse (nii minusugustel kui ka üsna headel, lihtsalt mitte veel NII headel) ei tekiks sel juhul seda MÕTTEPOEGAGI, et see ongi loomulik, et me meestest kehvemad oleme ja et me ei peagi üritama, vaid võimegi kohe lõdvemalt võtta.

Või teine variant. Paneme need “lisanukid” – KÕIK võivad neid nukke võtta. Mehed, naised, algajad, edasijõudnud. Aga KÕIK, kes kasutavad lisanukki, saavad iga sellise nuki eest ühe miinuspunkti. Ja on probleem lahendatud. Iga naine ja iga jupats ja iga saamatu otsustab ise, kas peab oma soo/kasvu/saamatuse eest seda hinda maksma või punnitab ilma. Kui KÕIK naised otsustavad tõesti seda nukki kasutada, saavadki ju kõik selle miinuse kirja ja kuna nende tulemusi arvutatakse ju eraldi, on kõik jätkuvalt aus.

Ja jah, ma olen nõus, et mehed ja naised peaksid võistlema eraldi arvestuses, sest muidu ei saaks naised üldse auhindu ja see oleks demotiveeriv (seda enam, et rajad on meil üldiselt pikkade ja tugevate poiste tehtud ja mängivad osaliselt jõu ja pikkuse peale ka). Aga ma ei ole nõus, et naised lihtsalt ongi kehvemad ronijad – varem on naisi ronispordis olnud (väga väga heldelt pakkudes) veerandi jagu, nüüd ehk (väga väga heldelt pakkudes) kolmandiku jagu. Selge see, et neid jõuab vähem ka tippude hulka. Kui me vaatame jõutõstmist, võib tugevaim mees tõsta 100 kuni 200 kg rohkem kui naine. ÜÜRATU vahe, eks. Mis te arvate, kui suur erinevus meeste ja naiste vahel ronimises on? Parimad mehed (st loetud hulk inimesi sellel planeedil) ronivad 9b+ ja parimad naised 9a+. Üks neist parimatest naistest ronis 9a+ raskusastmega raja ära, kui ta oli 13. Praegu on ta 14, nii et kui ta viga ei saa või narkomaaniks ei hakka või lastega koduseks ei jää vms, EI ole see 9b+ talle kättesaamatus kauguses.

Või füüsilise poole pealt. Ronimiseks on vaja lihaseid, aga ei ole vaja loomajõudu (aga see muidugi aitab, kuni see liiga raskete lihaste hinnaga ei tule). Ronitakse jalgadega, mitte kätega. Eelkõige on vaja tasakaalu, tehnikat, SÕRMEjõudu ja noh, hüppevõime tuleb kasuks, kui sa dünaamilisi liigutusi teed. Ja siin tuleb mängu meeste ja naiste erinevus – mehed on üldiselt dünaamilisemad. Sest mehed on üldisemalt riskialtimad. Samas on mehed üldiselt ka pikemad – ja kui sa oled lühem, aga tahad sama kaugesse nukki ulatada, siis sa vahepeal PEAD hüppama. Nii et naistele kuluks üldiselt dünaamika vägagi ära, aga paljudele ei tule see loomulikult (mis ei tähenda, et seda arendada ei saaks). See, on need eelistused siis nüüd bioloogilised (erinev testosteroonitase) või kultuurilised (naisi suunatakse mõistlikke valikuid tegema ja ettevaatlikud olema), ei ole isegi oluline, oluline on see, et seda annab õppida. Ma vaatasin täna suu ammuli, kuidas Frolovad mööda seina üles läksid, imeilus oli see.

Igatahes on selge, et ronimine ei ole poks, kus mehi ja naisi ei saa kokku panna, sest nii kaalu, plahvatusliku jõu kui löögijõu vahe on lihtsalt liiga suur. Siin EI mängi füüsilised erinevused nii suurt rolli. Te ei usu, et jõud ja pikkus pole kõige olulisemad? Noh, üks maailma parimaid ronijaid on hetkel 14aastane Ashima Shiraishi, kes on samuti juba 9a+ ära roninud. Puccio on minust sentimeetri lühem (1,62), Sasha DiGiulian on 1,57, Juliane Wurm 1,60. Legendaarne LYNN HILL on 1,57. Millest me räägime?

karniis

12188162_893890820694175_2377903360982340388_o

Ma ei taha, et mind koheldaks nagu pararonijat ainult selle pärast, et mul on juhtumisi emakas.

P.S. Oleksin pannud pilte jõu ja ilunumbritest, aga ägedamaid liigutused on ju karniiri all, aga kahjuks jäävad need pildi peal ägedad ainult siis, kui neid samalt kõrguselt või ülalt alla pildistatakse.

P.P.S. Kuna ma olen naine, pean ma ju ometi ka karmi sõnumit naeratusega pehmendama, võtke siis üks pilt veel. Meil oli kõigil väga tore:

keit

12 kommentaari

  1. Natuke offtopic, aga kuidas seda kommenteerid🙂 https://www.facebook.com/kyleandjackieoshow/videos/1039550439413197/

    • Nüüd siis jõudsin selleni, miskipärast armastatakse mulle seda vähemalt kord poole aasta jooksul Facebooki seinale ka linkida.😀 Aga mis seal ikka arvata, ronimine tuleb ka inimahvidel üsna loomulikult, kui võimalus anda siis ronivad. Mitte igast lapsest ei saa Ashima, aga iga laps ukerdab mingil määral rõõmuga, kui tal just megasuurt kaasasündinud kõrgusekartust ei ole.

  2. Jeebus, sa päriselt tahad neid pükse oma vanaemale näidata?

    • See on üldrahvalik küsimus küll… aga keegi pole julgenud küsida senini, arvestades, kuidas muidu varahommikul pealekarjutuks saada võib…

  3. Mul on mälumängu MM-il sama tunne, kui mulle naineolemise eest eriauhinda tahetakse anda – ma ei usu, et mälumänguvõimed meestel-naistel nii erinevad oleks, et naistel peaks isegi eriarvestus olema, ja mul on alati kuidagi piinlik neid auhindu saada, sest ma suudaks saada ka üldarvestuse auhindu (plokivõidu või esikümnesse pääsemise eest), tähendab, ma olengi neid saandu. Ja kui parajasti ei suuda, siis oma viga, oleks pidanud rohkem keskenduma. Viimati jäingi Eesti kümnendast ainult ühe punktiga maha ja vähemalt ühe punkti kaotasingi just lohakusest (ei lugenud küsimust piisavalt korralikult läbi) – ja mul oli hirmus kahju saada auhind, kui samas see ühe punkti võrra parem mees jäi ilma, sest auhinnad olid otsa saamas ja nad tahtsid mulle seda parima naise auhinda ikka kangesti anda. Protestima ei hakanud, sest see oleks võinud asja veel piinlikumaks teha (“võta ikka sina auhind, võta-võta”) ja see mees ei oleks niiviisi vbla üldse tahtnud, aga ikka kahju oli.

    Põhjus, miks nad naiste eriauhinda annavad, on muidugi sama, mis ronimises – naisi käib vähe mängimas ja nad tahavad rohkem naisi mängima tõmmata (ehk nagu ep selle kohta ütleb, “see on sellepärast, et sul on tissid”).

    • (see, et ma kirjutan “saanud” asemel “saandu”, on ilmne näide sellest, et ma peaks rohkem keskenduma ja vähem rabistama.)

    • a teisest küljest motiveerib see mind muidugi paremini mängima – sest kui ma juba mõne plokivõiduauhinna vms olen ära noppinud, ei tunne nad enam nii suurt vajadust mulle mingit eriauhinda anda ja ma pääsen piinlikust olukorrast.

  4. Tjaa, täiskasvanud proffide koha pealt poksi osas olen nõus (naisi ja mehi ei saa kokku panna). Aga harrastajate osas – peaasi et kaalukategooriad sobivad. Isegi 12-aastaste poistega poksitrennis käinud mitu head aastat ja ei olnud häda midagi.

  5. Antud juhul oleks oluline täpsustada, et kas sa üritasid tüli üles kiskuda raja ülespaneku ajal või vahetult enne võistlust. Aga üldiselt mina pigem toetaksin neid kes ütlevad, et liiga raskete radade puhul jääb osavõtt nigelaks. Mida rohkematel on võimalus teha normaalne tulemus (isegi olukorras kus poodiumikohad on enam-vähem ette teada), seda rohkem on tõenäosus, et jäädakse ka edaspidi võistlustel käima. Ja kas see mitte ei olegi üks eesmärke?
    Teiselt poolt peaks silmas pidama ju ka seda, et abinukkide kasutamine ei olnud otseselt kohustuslik (vähemalt sinu kirjutisest jääb selline mulje), seega kelle tehnika on piisavalt hea, sai need lihtsalt vahele jätta. Jällegi ma ei näe otsest põhjust solvumiseks.
    Ja kolmandast küljest võib asja vaadata ka nii, et võistluse korraldaja määras ära võistluse tingimused ja igaühel oli vaba voli osaleda või mitte.

    • Pole väga oluline, millal me vestlesime, sest mina ei olnud rajameister ja rajameister otsustab ise, mis ta teeb, ma ei kahtle ta autoriteedis ja ei üritanudki ta meelt muuta, vaid tegelikult me lihtsalt arutlesime ja oleme seda korduvalt teinud. Sõbralikus ringis muidugi.

      Aga põhimõtteliselt ma saan ka nende argumentidest aru – kunstsein ei ole kivi. Päris kivi peal ei ole pikkus sugugi nii oluline, sest sa saad kogu kaljut kasutada, igale poole jalga toetada jne. Kunstsein on libedam ja siledam ja igale poole sa end seal lihtsalt ei toeta, nii et pikkus ja jõud mängib seal paratamatult hulga suuremat rolli ja seega on tavaliselt ka meestel naistel erinevad rajad, isegi kui nad välitingimustest enamvähem sama hästi ronivad. Nii et me jõudsime mingile kompromiss-seisukohale. Seda enam, et ma saan aru, et meil on suurem osa ronivatest naistest alustanud ronimist täiskasvanueas (alles praegu hakkavad noored peale kasvama, vanasti polnud neile lihtsalt tingimusi), mis tähendab, et naisi, kellel oleks meestega võrreldav sõrme- või niisama jõud, ei ole eriti.

      • Eks tingimuste puudus oli vanasti ikka üsna võrdselt nii meestel kui naistel. Samas ma ei ütleks, et ronimises meeste ja naiste vahel jõud päris üks-ühele loeb. Mul võib küll olla mõnest naisest 2 korda pikem haardeulatus aga samas on mul ka ligi 2 korda rohkem massi kaasa vedada. Samas ütleb minu kogemus, et pikema ulatusega liigutus (ükskõik kas käe või jalaga) kipub olema ebaökonoomsem ja väsitab rohkem.

        • See on muidugi selline ala, et kõik loeb – jõud, tasakaal, painduvus, sõrmejõud. Need, kel on jõudu vähem, on tihti jälle parem tasakaal või painduvus. Ja üldiselt need, kes kaaluvad vähe, aga on samas tugevad ja painduvad hästi (ka Ondra võib pm jala enda pea kõrvale tõsta) on või sees.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid