Ma ei ole rahul. Käisin mina kinos? Käisin. Pealkirjas oli sõna “alpinist”? Oli. Ja mitut vahejaama me seal nägime? Mitut ekspressi? Kui mitu korda oli võimalus näha adekvaatset (või üldse mingit) köietööd, päästmisest rääkimata?
Vastus: mitte kordagi.
Isegi sel hetkel, mil must alpinist ühe tüdruku maha lõi, nii et verd pritsis, tegi ta seda kirvega – iga lapski teab, et ta oleks pidanud selleks kirkat kasutama. Eriti efektne oleks muidugi olnud, kui ta oleks teda ekspressiga või vähemalt kassiga (nagu saapa külge käiva kassiga, mitte loomaga) tagunud, aga no kirkagi oleks piisavalt hea olnud. Aga tavaline kirves, ma olen pettunud.
Need ei olnud alpinistid, need olid mägimatkajad. Ükski alpinist ei tahakski naist, kes ei vasta naisalpinisti standardile (ei jookse 20 kg seljas rõõmsalt ka 3000 meetri kõrgusel ringi, sinna vahele igavusest kätekõverdusi tehes).
Film ise oli muidu väga hea, ma muudkui naersin.
Ja see pilt mulle täiega meeldib, ma kujutasin kohe ette meie Tartu alpiniste ja seda, kuidas suurem osa lolli mängib, samal ajal, kui Tõsine Mees siis hukkamõistva pilguga seal väärikalt kõrval seisab.
P.S. Lugege režissööriga tehtud intekat ka, hea on.
Pärdikute päevaraamat 
Kuule, sa pääsesid kergelt. Ma uurisin mõnedelt, kas nad teavad ilukirjandusteoseid, millel on tegevuses mingi seos geenitehnoloogiaga. Sain siis selle kaudu teada, mida inimesed peavad geenitehnoloogiaks. 😀
Tglt sain täiesti adekvaatseid vastuseid ka. Ja vbl nad lihtsalt pakkusid põhimõttel, et “kui inimest huvitavad koerad, siis ehk huvitavad ka kaamelid”. 🙂
alustuseks “elementaarosakesed”?
ja muud temaatilist ulmet peaks ju ometi olemas olema.
ja mitšuurinlaste teemalist sotsrealismi.
Filmis ei nimetata neid mägimatkajaid ju kordagi alpinistideks. Filmi pealkiri on tulnud legendist Mustast Alpinistist. Venekeelses vikipeedias on selle kohta artikkel Чёрный альпинист.