Köhisin mina eile õhtul, järsku käis raks ja hääl oli laksust kähe, nagu oleks ma terve elu vaheldumisi joonud ja ahelsuitsetanud. Täna ei saanud tööl normaalselt rääkidagi, sest ise ei suutnud tõsiseks jääda ja teised naersid. Ma ei osanud kähedast kurgust midagi arvata, sest enesetunne oli üsna normaalne, nii et läksin korralikult trenni ka. Juba ainuüksi selle pärast, et me osaleme ühes heategevuslikus projektis (Ronimisakadeemia annab tiivad), nii et pidime täna lapsi ronitama, aga ka selle pärast, et oli ju vaja see eile ära jäänud campus* ära teha, sest meil on tsükli viimane nädal. Juhtus aga nii, et mul hakkas juba lapsi julgestades pea nii ringi käima ja üldine olemine läks nii nõrgaks, et ma ei suutnud isegi normaalselt kõigi värvidega sooja ronida. Mõtlesin, et mis seal ikka, teen selle campus’e nii hästi-halvasti ära, kui vähegi suudan (olgem ausad, ilma eriliste ootusteta), ja lähen koju.
Ja endalegi üllatuseks sain ikka üles välja. Mitte nii hästi, kui tavaliselt (enamasti teen ma esimese katse ikka korralikult ära, s.t jään ülemisse pidama ja siis tulen alla), aga tegin ära. Ja suutsin end veel korduvalt pushida. Ja tegelikult on mul päris tihti nii, et füüsiliste asjadega on mul tunne, et “no proovi natuke veel, kohe tuleb”, aga kui asi puudutab tasakaalu vms, ei taha eriti vaeva nähagi, sest sisetunne ütleb, et sellest ei saa iial asja. Ehe näide sellest, miks inimesed kipuvad arendama neid oskusi, mis neil niigi iseenesest arenevad, ja ei taha väga oma puudujääkidega tegeleda (mitte et see õige oleks). Raske on ju.
Aga tõpratohter ütles mulle, et ma läheks kuuma duši alla, laseks end masseerida, võtaks ühe ibuka sisse ja magama keeraks. Nii et just seda ma teengi, küll tema juba teab, mis mulle hea on.
P.S. Olen kahelt sõbralt reede ööseks Tallinnas öömaja palunud. Mõlemad ütlesid, et “tule muidugi, aga meid endid pole kodus” – coincidence much või ma ei meeldi inimestele?
* See on rõve sõna, kui keegi oskab midagi eestikeelsemat pakkuda, siis laske aga käia. Ja kes veel ei teadnud, mis see on, siis see on see, mida mööda ma videos ukerdan.
Pärdikute päevaraamat 
Campus kui spordivahend võeti kasutusele arva, kus spordihallis? The Campus Centre. Sellest nimi. Tõlget ei vaja.
Alex Megos minu arust jauras, et ta on ise sealt linnast või lähedalt pärit.
Hmm, arvestades seda, et õs-i on jõudnud sõna “suši”, tehakse sellest kindlasti kämpus vms. Aga su selgitus on hea, kasutan seda sõna nüüd kohe rahulikuma südamega.
Päh, ma arvasin, et paarishüpetega ronid üles. Igav.