Kui sa ei taha end trollis avalikult tönnimisega margistada, siis ära mõtle, et ilgelt äge oleks raamatuvarga raamatut just seal edasi lugeda, kui sa oled pooleli kohas, kus vaesesse perre lapsendatud laps varastab oma pere tagant margiraha, et oma tõenäoliselt surnud emale kirja saata.
Lisa: See on täitsa huvitav, et filme vaadates mul ei ole silmad üldiselt märja koha peal, kui just mõni koer surma ei saa vms. Aga raamatut lugedes pole üldse palju vaja, et kraanid lahti keerataks. Seda raamatut loen ma ju itaalia keeles, mis tähendab, et on kohti, kus ma hiljem ingliskeelset versiooni vaadates mõtlen “ah see tähendas SEDA”, aga IKKA piisab sellest kirjeldusest, kuidas vaene õnnetu tüdruk seal köögipõrandal tappa saab, ja sellest, kui õnnetu ta kasuema on, kui teada saab, miks tüdruk raha varastas, et ma istuks seal trollis nagu oleks just perekond Siberisse saadetud. Mis sellest, et kõigest läbi häda kuidagi aru sain üldse.
Pärdikute päevaraamat 