literature · Uncategorized

Apollo valib aasta parimaid raamatuid

kohv

Eelmise aasta omi siis muidugi. Hakkasin kohe uurima, mille vahel me siis valime. Tuleb tunnistada, et üsna häbi oli vaadata neid nimekirju, millest ma põhimõtteliselt mitte midagi lugenud ei olnud. Kusjuures mul oli kindel plaan vähemalt “Kehade mets” ja “Täiusliku lause surm” läbi lugeda, sest autoriteks on Jim Ashilevi ja Rein Raud ja ma olen ju fänn. Tegelikkuses … Tegelikkuses olen sirvinud Mart Sanderi raamatut “Litsid”, sest see vedeles mu vanemate juures öökapil (ja tundus üllatavalt hästi kirjutatud, ma ei teadnud varem, et Sander nii mitmekülgselt andekas mees on – on jäänud küll mulje, et ego on tal mäekõrgune, aga ei teadnud, et õigustatult). Ehk siis tahtsin kõige paremat, aga välja tuli nagu alati.

Kui uskuda mu blogi, olen ma eesti keeles eelmisel aastal läbi lugenud ainult onu Bella keemiaõpiku ja ühe matemaatikaraamatu. Kõik ülejäänud raamatud on olnud võõrkeelsed. Kummastav kohe, ma ei olnud muidu sellele statistikale mõelnud. Üks korralik inimene võiks ometi natukenegi emakeelset ilukirjandust lugeda. Äkki saab sel aastal see viga parandatud ja võtan vähemalt need kaks eespool nimetatud härrasmeest ette.

Või noh, tegelikult oli mul nagunii täna plaanis kinno minna ja raamatukogu jääb ometi tee peale … Ei tea, miks viimasel ajal on nii, et Tarantino ja mõttetu vägivald kõnetab rohkem kui kõrgkunst, peaks ehk viimasele ka taas võimaluse andma. 😀

Ah, äkki peaks hoopis ise raamatu kirjutama. Kui raske see ikka olla saab, paned kohvi sisse ja ilukirjandus tuleb välja. Input ja output, nagu ikka.

Hääletada saab siin. Ja kõigi hääletajate vahel loositakse välja Apollo luger, mis on parim asi ever, kui te soovite igavesti juuksuri juures Kroonika lugemist vältida või leiate, et kolleegidega hommikul koos tööle sõites on rääkimiseks veel liiga vara (lisatud: ja valgustus on sel lugeril ka täitsa olemas). Ühesõnaga, kui te olete rohkem raamatuid lugenud kui mina, siis vutt-vutt hääletama.

alcohol

Kuidas nohikud peol käivad

Mul oli eile räige peoõhtu, polegi ammu nii sotsiaalne olnud. Esmalt läksin sõbranna juurde. Kuna pidu oli ees ootamas, ei saanud ju suusapükstega minna nagu mingi mats, panin ikka teksad jalga. Retuusid unustasin alla panna. Maša juurde jõudes oli kann täiesti jääs, sain noomida ja loa tema termosukkpüksid jalga panna. Sest kes see siis külmetades pidutseb.

Siis läksin baari ja imestasin seal vaikselt hõõgveini juues hipsterite arvukuse üle. Tegelikult polnud midagi imestada, me olime hipsterite baaris. Vahepeal piilusin kadetseva pilguga kõrvallauda, kus nohikud mingit kaardimängu mängisid. Tundsin kohe sidet.

No ja siis sai siider ka otsa, nii et vaatasin korra UG-sse (seal ei olnud ka VEEL kedagi) ja läksin koju ära. Kaks jooki ja enne keskööd koju magama. Ise ka ei usu.