Vahel feilin ma nii palju, et mitu feili teevad juba kõik heaks, sest nad tasakaalustavad üksteist. Täna näiteks unustasin tööle süüa kaasa võtta – ja avastasin, et sellest pole midagi, sest esiteks olen ma nädala jooksul siia hulga banaane ja ühe hurmaa unustanud ja teiseks unustasin ma eile siia vanaema kaasapandud salati. Sööksin ma rohkem konserve, oleks mul sahver ja sahtlid nagu neil viimsepäevaks valmistujatel. 😀
Muide, neile, kes küsivad, kas see lägane ilm on nüüd parem – TÄIEGA on parem. Eile Kroonuaia tänavast alla jalutades võis silmad kinni pannes hetkeks ette kujutada, et on kevad. Mäe otsas jääd ei ole, jala all on kõik kena ja kuiv, kuskil vesi vuliseb, muld lõhnab … Kui paar päeva sooja ilma hoiab, sulab kogu see lumi ja jää ära ka ja pole mingit probleemi enam. Hiiglaslikud loigud olid mu maja ümber ainult ühe päeva, juba on suurem osa sellest kanalisatsiooni kadunud. Mina võiksin vabalt terve veebruari sellise temperatuuri peal elada (praegu on +6!!!) ja siis veebruari lõpus / märtsi alguses +15 peale üle minna.
Lisaboonus – tööl ei pea kliimaseadet tööle panema ja miski ei huuga kõrva.
Eile kukkusin ma selles trennis esimest korda. Pea peale. Õnneks ei olnud see pea tol hetkel maast väga kaugel ja olgem ausad, ega see ei olnud esimene kord ja ilmselt ei jää ka viimaseks. Tegijal juhtub. Nii et sain seal pikali maas omaette itsitada. Much fun, do recommend. Uue asjaga alustada on ikka äge, iga kord tunned, et mingi asi tuleb natuke paremini välja kui eelmine kord. St neil hetkedel, kui sa ei ole parajasti pikali maas.
Ahjaa, ei saa me hakkama igapäevase feminisminurgakeseta. Postimehes oli nimelt Priit Tohvri artikkel LGBT-inimeste kõrgenenud terviseriskidest ja üks murelik Tõeline Mees Rein kommenteeris seda nii:
Homoaktivistid punnnitavad küll kõvasti, aga millegipärast ei muutu minu mälestused nõukaaja armeeteenistuse episoodidest, kus üks homoseksuaalist usbekk mind (ja mitte ainult mind) öörahu ajal suudlema kippus ja muul ajal ka metsa meelitada püüdis, sugugi helgemateks.
Või arvate, et fantaseerin? Või arvate, et homod ei “kompa” heterosid?
Kulla Rein, see on tõesti KOHUTAV, et sa oled kogenud seda, mida kogeb iga naine, kes reedel pärast südaööd kuskile baari satub ja otsustab näiteks üksi vetsu minna. Tõesti lausa uskumatu, et me oleme sunnitud elama ühiskonnas, kus sa ei saa rahulikult õhtul baaris suvalise mööduva naise kanni patsutada või teda metsa meelitada (ISSAND, ta ÜTLES sulle midagi flirtivat, kui jube, sina ei teeks seda ometi iial kellelegi), sest kogu aeg peab valvel olema, et mõni hirmus homo sinuga sama ei teeks.
Minu sügavaim kaastunne, tõesti, hirmus asi see võrdsus ikka. Mis järgmiseks? Lähed toidupoodi ja poe ees istuvad naised hakkavad su välimust kommenteerima? Ei-ei, sellist asja küll lubada ei saa. Hakka või mõtlema, et äkki peaks KÕIGILE selgitama, et nii ikka ei sobi? Aga nüüd ma lähen taas liiale, ei saa ju valget heteromeest ometi niimoodi diskrimineerida.
Ma järjekordselt saan kinnitust, et ma pole naine või olen sünnist saadik olnud vana kole naine. 😀 Sest mind tglt ka ei ole mitte iial keegi baaris suvalt suudlema kukkunud ei vetsuteel ega muidu. Isegi mitte ükski usbekk. Ja ei saa öelda, et ma vähe jooma peal oleksin käinud ja ei saa öelda, et mul oleks mälukaid juhtunud. Ja seda, kui keegi mind musitama tükiks, paneksin isegi mina vist tähele (vihje eelmise kirje kommentaarile mu poolt). 😛
Ma olen läinud laupäeva öösel kella 3 paiku Zavoodis leti ette ja tahtnud piima tee peale ja leti ees seisev meestehord on mulle ruttu-ruttu teenindajalt selle piima orgunninud. Äh, ikkagi vana kole mitteblondiin mittenaine vist. 😦
see on vast rohkem juhuse asi. kõik mehed ei kuku huultega teiste inimeste näkku või kätega tagumiku külge, selleks on teatud tüüpi vaja. ja kui see tüüp juhtub parajasti teiste meeste vahel kinni olema, kui sina vetsu lähed, siis pääsedki rahulikumalt.
.. ja kui samal tüübil ei ole midagi ka meestele näkkukukkumise vastu, siis saavadki mehed omad käperdamiskogemused kätte. selleks ei pea ta isegi päris bi- või homoseksuaalne, piisab, kui on end joonud staadiumi, kus ta suudab peamiselt märgata, et “inimesekujuline ja liigub”.
*selleks ei pea ta pea isegi bi- ega homoseksuaalne _olema_.
Noh ja näed sa, mina olen igas mõttes muidu “üldse mitte nagu naine”, ja baaris olen ka alati suht suvaline kalts olnud, aga oiii kui tüütult palju on ligi tikutud, alates niisama lolli jutu ajamisest (ei lähe ära, ütled “ei” või ei ütle), kuni sõna otseses mõttes otsa kukkumiseni, huuled õieli.
Kui sa suud lahti ei tee, siis ega nad ei tea, et sa oled “üldse mitte naine” ja tavaliselt võtad hobuse kaenlasse ja ronid mööda seina saja meetri kõrgusele. Nad vaatavad ikka, et pisike ja blond ja abitu ja instinktid lähevad kohe tööle nende täis peades. 😀
Khm, EI, ka kolmandat korda perse saatmise järel aetakse ligi. Harju ära, inimesed on erinevad ja nende kogemused samuti.
Kusjuures kui lihtsalt abstraktse blondiini puhul võiks kahtlustada, et “saadan perse” tähendab ühtlasi ka “suudlen enne veerand tundi ja käperdan aktiivselt vastu ja siis teen korraks mossis nägu”, siis abfabi persesaatimine on tõenäoliselt nii konkreetne, et ka umbjoobes isane saab aru. S.t. mehed arvestavad sellega, et osade daamide puhul on persesaatmine lihtsalt koketerii osa; aga mõnede puhul EI SAA nii mõelda.
Teate, te kõik, ma võtan nüüd oma sõnad tagasi ja tunnistan, et äkki ma tõesti ei pane tähele või unustan ära need seigad. Sest umbas 12 tundi pärast seda vestlust ehk siis reede öösel juhtus täpselt kirjeldatu ja mingi suvaline trügiski musitama. Ja ta, vaeseke, ei saanudki aru, miks ma homeeriliselt naerma hakkasin ega suutnud kuidagi stopata. 😀
Ehk oli tegu Rentsi blogi lugejaga ja ta tegi seda meelega?
Või hoopis Rents mahitas kedagi k.k.p-s suhtes niimoodi käituma?
Sirp, värske, teemasse:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/voorana-omas-linnas/
Hea link.