Sest noh, paljust on rääkida.
Näiteks mina ei saa aru, mille järgi mu koer sõpru valib. Tundub, et mida pätim tegelane välja näeb, seda rohkem talle meeldib. Meie lähedal elab üks taksisarnane loom, kes iga kord rõõmsalt haugatab meid nähes – seda ta hirmutab meelega, nagu mingi tõbras. Eemal aias on aga üks, kes minu silma järgi on midagi kesk-aasialase sarnast, nüsitud kõrvadega ja näeb välja nagu slaavi rets. See on esimesest hetkest alates ta suurim sõber, alati tahab minna tema juurde tere ütlema. Ja see alati liputab talle õrnalt saba, mitte ei lõrise nagu teiste puhul. Koer tõesti läheb perenaise nägu, mulle ka meeldivad suured tätoveeritud mehed. Küll lõikamata kõrvadega.
Täna oli muide äärmiselt tore päev. Käisin sõber A-ga kohvikus rootsi keelt harjutamas. Üsna kiiresti tuli meelde, et kumbki meist ei mäleta suurt midagi, nii et läksime eesti keelele üle. Ja järsku vaatan ma, et meie kõrvallauas istub tüüp, kes näeb välja VÄGA nagu Erki Nool. Nii et LOOMULIKULT ütlesin ma A-le, et “Kuule, hakka kõva häälega rääkima, kuidas sa eile mingil tüübil suhu võtsid.”
A: “Mis mõttes, ma ei ole ju gei!”
R: “No raske on teeselda või?”
A: “Ma ei taha seda teeselda!”
R: “Issand, X on hulga parem geisõber kui sina!”
A: “Mis mõttes, ma oleksin TÄIEGA hea geisõber! Sa ei saa nii öelda ainult selle pärast, et ma gei ei ole!”
Noh, igatahes läks sealt meil LOOMULIKULT jutt Koraanile ja Piiblile, arutasime seda, et Piiblis tehti ka igasuguseid pahasid asju ja Jeesus ütles, et käidagu tema sõnade, mitte tema tegude järgi,” aga need halvad teod mõisteti ikka hukka. Koraanis on pigem see, et no TEOREETILISELT ei tohiks naisi olla üle nelja ja TEOREETILISELT lastega abielluda ei tohiks, aga kui ikka Muhamed teeb, pigistatakse silm kinni ja leitakse, et mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale (ja tänapäeval leiavad paljud arengumaade härjad, et no Jupiterile ju oli lubatud, ju siis on ikka mulle ka).
Ja selle peale tuli välja, et kõrvallaua härra Nool ei olnud härra Nool, vaid hoopis väliseestlane Kanadast. Usklik väliseestlane. Kes tuli meiega juttu ajama, sest ta kuulis, et me räägime usuteemadel. Küsis, kumb raamat siis rohkem meeldib ja avaldas kahetsust, et ma ateistina tule ja väävli järve pean minema. Väga sõbralik mees oli. Muuhulgas mainis ka ära, et inimesed tihti arvavad ta aktsendi pärast, et ta on puudega, kuni kuulevad, et ta on hoopis välismaalt. 😀 Nii et noh, kahju mul endal ka muidugi sinna järve minna.
Miks me üldse linnas olime, oli see, et ma pidin oma mittegeisõbraga riidepoodidesse minema. Teoreetiliselt on ka riietus eneseväljenduse üks viisidest. Tegelikult muidugi mitte. Mina nimelt armastan värve. Mul on kõrini sellest, et mu trenniriided on punased ja sinised ja oranžid ja kollased ja rohelised – ja kõik muud riided on mustad ja hallid või vähemalt tumedad. Nii et otsustasin, et lähen linna ja ostan endale ilusaid värvilisi riideid. Käisime nii Taskus kui Kaubamajas ja järeldus on, et ilusaid värvilisi riideid saab näiteks Desigualist, kui oled valmis kleidi eest 100 eurot välja käima. Ilusad kleidid on, nagu pildilt näha. Mujal lihtsalt ei ole. Ma saan aru, miks kõik täiskasvanud igavalt riides käivad, kes see viitsib kogu aeg ise õmmelda ja netist otsida.
Nii et ma käin nüüd edasi hallide ja tumesiniste kleitidega ja pahurdan. See ei ole normaalne. Esiteks pean ma tule ja väävli järve minema ja teiseks ei saa ma eluajal ilusat kleitigi kanda. Mis elu see on?
Aga me läheme nüüd kogu klubiga valentinipäeva puhul “Deadpooli” vaatama. Tsutsufrei!
Pärdikute päevaraamat 