Ma lahendan kohe Eesti meeste haridusprobleemi

Iga natukese aja tagant ilmub jälle mõni valgustuslik artikkel, kus räägitakse sellest, kuidas soolisest ebavõrdsusest rääkides peetakse alati silmas palgalõhet ja ignoreeritakse meeste probleeme. Minu meelest peetakse soolisest ebavõrdsusest rääkides enamasti silmas seda, et mehed tapavad ebaproportsionaalselt palju naisi ja kasutavad nende kallal teiste riikidega võrreldes ebaproportsionaalselt palju vägivalda. Aga öelda, et meeste probleemidest ei räägita, on ka kummaline, sest väga tihti on jutuks see, kuidas meie alkoholikultuur, üldine vastutusvõimetus jms on kõik omavahel seotud ja viib lõpuks läbikukkumise ja varase surmani, tihti enesetapu läbi.

Mmurca oli minu meelest see, kes kunagi oma blogis tabavalt kirjeldas, kuidas ta sisemiselt hoiab hinge kinni, kui tema väike poeg ise terava noaga vorsti jms lõikab ja endale võileiba teeb ja sinna juurde klaasi piima kallab, aga väliselt üritab muretu olla ja seda üldse mitte välja näidata, sest laps peab saama iseseisvust harjutada. Kui lapsi ei ole, tundub naeruväärne? Aga kui oled kõrvalt näinud, kuidas kümneaastane ütleb nõudlikult: “Emme, ma tahan võileiba!” siis enam ei tundu. Alguses ongi raske mitte oma lapse käsi põllepaeltesse liimida ja väga palju on emasid, kes ei suuda lihtsalt lahti lasta ja teevadki kõik ette-taha ära, et ühel hetkel käsi kokku lüüa ja imestada, miks pojake vastutust ei taha võtta. Tõenäoliselt kasvab Mmurca lähenemisega paremini funktsioneeriv mees, kes suudab ka teiste asjade eest vastutust võtta, kui teise tüübi esindajast.

Igatahes arutleti internetis selle artikli üle (ja selle üle, kuidas ainult poistele on vaja loomingulist tegevust ja põnevust) ja keegi tõstatas küsimuse, et ei tea, kuidas see loogiline on, et poisid ei saa koolis hästi hakkama, sest range kord, mis loomingulisusele ruumi ei jäta, sobib tüdrukutele paremini, aga samas järgneb koolile suurema osa meeste jaoks kaitsevägi, kuhu jälle naisi eriti ei taheta, sest arvatakse, et range kord, mis loomingulisusele ruumi ei jäta (hommikune võimlemine ja jooks, käsu peale kartulite koorimine ja oma mundrile nööpide etteõmblemine jms soospetsiifilised asjad), sobib ainult meestele.

Tunduvad nagu teatud käärid olevat, eks? 15aastased poisid tahavad kooli pooleli jätta, sest neile ei sobi ranged nõudmised ja karm kord. 18aastastele poistele peaks aga kaitseväes nööri mööda kõndimine imeliselt sobima. Kas nende kolme aastaga on toimunud arenguhüpe?

Vaatame hetkeks ajas tagasi. Naistele on normaalselt ja teistega võrdselt haridust antud ca sada aastat. Enne seda oli AASTATUHANDEID haridus meeste pärusmaa. Kas see haridus oli siis tollal loomingulisem? Muidugi mitte, see oli tunduvalt rangem. Ei olnud sellist asja nagu praegu, et kirjandusetunnis näiteks klass diskuteerib koos selle üle, kuidas keegi “Kuritööst ja karistusest” aru sai. Klassi ees oli koolmeister, kes selgitas, kui kuulata ei tahtnud, said joonlauaga vastu pead. Hernestel põlvitamine, ihunuhtlus, kõik sellised asjad. Kõige tavalisemaks õppemeetodiks oli pikkade traktaatide pähetuupimine. Keeli õpiti pikki tekste tuimalt ühest keelest teise tõlkides. Jah, alkeemikud tõesti lähenesid praktilisemalt, aga seda ei peetud tollal ka teoreetiliseks hariduseks – ja pähe õppima pidi siiski kümnetes, ilmselt isegi sadades kordades rohkem materjali kui praegu (see tegelikult ei ole nii hirmus, kui kõlab, kui mälu sihtotstarbeliselt kasutada, sest ei ole nutitelefoni, kuhu märkmeid teha, hoiab see lademetes informatsiooni). Ja kõik mehed (st need, kellel haridusele ligipääs oli) õppisid ja said hakkama, teoreetiline haridus OLIGI tuim tuupimine.

Milles siis erinevus? Miks tollane tuim tuupimine oli okei ja kaitsevägi on normaalne, aga praegune haridussüsteem poistele ei sobi? Lihtne. Karm kord ja ranged nõuded on igati normaalsed, kui neid kehtestavad TEISED MEHED. Naisõpetaja ohustab meie meeste niigi värisevat maskuliinsust (see on teatavasti nagu küünlaleek, korra liiga kõvasti ohkad ja kohe on läinud), see, kui kaitseväes leitnant nende peale röögib, arendab aga ainult kambavaimu.

Nii et mul on ettepanek. Mehed kooli tööle ei taha minna, palka ei saa ja töö on igav jne. Las siis õpetajateks olla daamid, kes ka käituvad daamidena, alati kleidis, viisakad, malbed. Ja sellele lisaks viiakse sisse peksja ametikoht. Peksja käib tööl korra nädalas (soovitavalt erinevatel päevadel, saab ju teiste koolidega roteerida, aga Jumala käe võlu seisneb selles, et iial ei tea, millal ta langeb) ja jagab pahadele poistele ihunuhtlust. Kui keegi pahandust teeb, siis õpetajanna ainult ohkab õnnetult või teeb kurba nägu ja ütleb: “Miks sa, Mihkel, mul küll alati pinnuks silmas oled?” ja lapsed õpivad, et õige naine ongi selline passiivne. Ja siis tuleb peksnik (hulga parem sõna) kolme päeva pärast kooli, annab Mihklile rusikaga kõhtu ja Mihkel on saanud korraga kolm olulist õppetundi:

a) naistega tasub olla viisakas ka siis, kui nad on õrnad ja malbed,

b) ei tasu halvasti käituda ja

c) selline on õige sooroll.

Pinget on ka rohkem kui rubla eest ja iial ei ole igav. Olen kindel, et EKRE oleks valmis vastavate koolituste läbiviimiseks õla alla panema.

Advertisements

21 kommentaari

  1. Huvitav mõttekäik. Aga mul on tunne, et sa ülehindad siin mehi (poisse). Asjaolu, et TÄNA tuli peksnik ja andis rusikaga kõhtu, ei seondu kuidagi sellega, et ma EILE Marile nätsu juustesse määrisin. Efektiivne karistus peab olema 1) vältimatu 2) ühetaoline 3) mõistetav, ja see 3) tähendab poiste kontekstis pmst “kohene”.

    A kui su ideed täiendada nii, et peksnik mitte ei käi nädalas korra, vaid on koolis kogu aeg olemas ja saadaval, siis ehk töötaks küll.

    • Nomaeitea, koertega tõepoolest on nii, et kui loigu tegemise momendil ei taba siis pole mõtet karistada, elukas ei seosta karistust loiguga ka siis kui nina hiljem sisse toppida. Poistele ehk siiski on võimalik selgitada ajalist põhjuslikku seost eilse nätsumäärimise ja tänase laksu vahel. Iseenesest Rentsi idee toimiks päris kindlasti, ainult tänapäeva lääne ühiskonnas (kuhu ka Eesti üritab kuuluda) ei lähe läbi. Kui mina nõuka ajal kooiis käisin oli peksniku roll musklis lauluõpetaja täita ja üldiselt tuleb tunnistada, et hirm teeb imet, isegi teistes tundides piisas vaid tema nime mainimisest ja sumin klassis vaikis 🙂

      • Ai, anon. Lihtsalt põhjuslik seos on liiga pikk ja keeruline. Side NÄTS ==> PEKS peab töötama seljaaju tasemel. Kahneman system 1 noh. Mõtlemist nõudval tasemel saab poiss muidugi aru, et pahateod on pahad, aga nätsu määrimise hetkel peaajuga mõtlemine ei rakendu ja seega sellest ei piisa.

        Eks saaks nuhtluse funktsiooni anda koolipsühholoogide kanda? Need nkn passivad jõude muidu.

  2. Huumor. Küünlaleegi kustumise märkus peab paika.

  3. Targad naised, vist ei mõtle önnelikult.

    • tere, Narvamari, näe, kus kokku saime! Maailm on väike. ERR: Koma, Dish, Narva Mari, Jutulind ja kogu see punt…

  4. :D:D:D

  5. see on nüüd kindlasti minu lemmik sinu kirjutatud feminismuse kirjatükk!

  6. kestvad kiiduavaldused saalis, naised on kõik püsti tõusnud…
    kusjuures mina (mees) ei ole jõudnud veel suudki avada…
    tuttav tunne kodust, koolist, (armee oli ok), elust…
    kus on soo(soldiers of odin)volinik oma meestega?
    et panna taharush dames tüüpi naised oma kohale 😀

    • Meeste emantsipatsioonile on raske pihta saada isegi minul. See eeldab eelteadmisi. Eriti siin blogis. Mis puutub taharushi, odini ja armeeteenistuse mainimisse, siis järeldan, et oled feissbuuki kontoga noormees?… Aga Rents on hullem.

  7. Mis peksufantaasiad; demokraatlikes turumajanduslikes õigusriikides on ammu tuntud ja toimiv universaalne motivaator, mida tuntakse nimetuse all “raha”.
    Kui meessoost kõrgharitud finantsiste koolitub suhteliselt liiga vähe, siis tuleb järelikult nende palku tõsta. Kui naissoost kõrgharitud lasteaiaõpetajaid koolitub suhteliselt liiga palju, siis tuleb järelikult nende palku langetada. Lõppude lõpuks tahaks ju iga lasteaiaõpetaja enda kõrvale finantsisti, mitte fekalisti.

    • Sõltub eesmärgist, tavainimene. Turumajanduse põhimõtteid järgides pole Eesti riigil kui majandusprojektil mingit mõtet. Me võiks omakeelse kultuuri ja hariduse rahus kinni panna, riigikaitse ja poliitika mõnele tugevamale tegijale delegeerida ja turg mõmiseks kiitvalt.

      Aga kui võtta eelduseks, et eesti keele / kultuuri säilimine on vajalik, siis peab tegema rahanduslikult mittemõistlikke otsuseid.

      • No aga rohkem kvaliteetmehi saab ju olla ainult kasuks eesti kultuuri säilimisele.

  8. Varem ei ole kunagi olnud sellist olukorda, kus kõik poisid oleksid koolis käinud.

  9. Ajalugu on tõesti imeline, 100 aastat ja naised ongi salongis. Uvitav, kuna patriarhia surmaoobi saab, kas teooria ütles vist, et täielik naisõigusluse triumf on võimalik esialgu vaid ühes-kahes riigis?

  10. Ühesõnaga, keegi tegi järjekordse tänapäeva tasemele vastava magistritöö, kust tuli põhjapanev järeldus, et kool on poistele pärssiv ja nüüd kõik usuvad seda?

    Mina küll ei usu … ja sealt lendab ka kogu ülejäänud artikkel uppi .. Aga meelelahutuslik aspekt metsnik-peksnikuga oli täitsa hea ..

  11. No põhiline järeldus ongi see, et mehi on kooli rohkem vaja, sest poisid vähemalt alates teatud vanusest ei kuula eriti kedagi muud, kui suuri karvaseid isaseid, isegi kui nende nõudmised distsipliinile on samad, mis naisõpetajatel.
    Kogu süsteemi viga saaks lahendatud seljaaju tasemel.

  12. tglt kui ma nüüd oma kooliaja edukatele õpetajatele mõtlen, kellel distsipliiniga mingit probleemi polnud (ja keda poisidki armastasid), siis sobivad ka suured karvased emased. või noh, karvasus polegi nii tähtis, a mul on meeles üks, kes oli selline kohutava plekise häälega. mind ta õpetama ei sattunud, aga mu väikevenda küll, ta oli neile lausa klassijuhataja; mina kartsin teda distantsilt nagu tuld, aga mu väikevenna klass armastas teda ja austas, kõige tema plekise häälega.

    • see oli ikka päris hirmus, tal oli nagu sisseehitatud mikrofoni kõris, kajaefektiga.

      • Nojah, see ongi autoriteet kõige ürgsemate teadvusekihtide tasandil ja paraku, kui puberteet saabub (ning tänapäeval ei tasakaalusta seda ränk elu ega rängad initsiatsiooniriitused) siis keeratakse need alumised ürgsed kihid mõneks ajaks üles, otsustamistsooni. Siis on vaja mingeid selliseid ürgsele alfasusele viitavaid märke. Meestel on enamasti olemas mõned iseenesest toimivad märgid nagu isasus, pikk/suur kasv, jäme hääl, kandilisem lõug.

        • Rääkimata sellest, et meeste puudumine õpetajate seas annab noortele isastele selge signaali, et haridus ei ole meeste asi, samas kui meeste olemasolu õpetajate seas annaks signaali, et jei, haridus on meestele mõeldud küll; ja seda täiesti ilma teoreetilise (ning väga vaieldava) erinevuseta meesõpetajate ja naisõpetajate õpetamisstiilides.
          Lihtsalt kohalolu fakt kui selline, mõistate.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid