Mu elu on rusudes. Ma ise lähen ilmselt haiglasse ravile, sest need nutuhood ei lähe üle ja ma ilmselgelt ei ole veel nädalaid võimeline tööle tagasi minema.
Nimelt olin ma juba tükk aega tänast päeva plaaninud. Minu kodutänaval on üks suurepärane pagariäri, mida ma ei ole umbes pool aastat külastanud, sest see on avatud ainult sel ajal, kui ma tööl olen – ja nüüd oli neil juba varakult Facebookis reklaam üleval, et iseseisvuspäeval võib neid julgelt külastada, sest nad tahavad, et kõik pühade ajal suu magusaks saaksid.
Ja mina kasutasin seda ühte vaba lisapäeva selleks, et end korralikult välja magada. Nii et kui ma lõuna ajal sinna jõudsin, oli nii vaarika-šokolaadikook kui ka laimi ja tšilliga šokolaadikook juba otsas. Ma ei ole seda viimast kordagi saanud ja ma TUNNEN, et see oleks just minu jaoks. See oleks see õige. Ma abielluksin temaga ja ei vajaks iial kedagi teist. Selle asemel pidin ma keeksi ostma. KEEKSI!!!
Okei, tegelikult on päris hea keeks. Ja soe. Nii et noh, ehk pole asi nii hull.
Aga mis kuradi inimesed need on, kes kimavad pühadehommikul kell 9 pagariärisse, et ikka kindlasti kooki saaks? Sõltlased olete v? Raudselt olete paksud ka, te ei peakski kooki sööma! Mõelge selle peale, kui järgmise tüki suhu tahate panna – ega selle võib ka mulle ukse taha tuua, ei ole veel liiga hilja.
Ei, Reena, sa ei ole nii halb inimene, võta kokku nüüd ennast. KÕIGIL on võrdne õigus kooki süüa siin ilmas.
/ nuttes ära
Pärdikute päevaraamat 
Kell 9 ostsid kööki need, kes 7.30 telekast pidulikku lipuheiskamist vaatasid.
Vaba päev ju, too poest šokolaadi ja küpseta ise!
Ei ole sa Feminist, ega ka FemDom, sa oled Fuc*ing Humorist 😀
Kuule, ära kasuta sõna “paks”. Isegi kui sa ei ütle seda sõna, aga ütled mittepaksudele midagi, mis riivab nende ma-ei-tea-mida, võid sa peksa või vähemalt peaaegu peksa saada.
Mul oli karm kogemus. Noh, ma tantsisin nii nagu tantsima peaks, s.t spordi moodi ja ümberringi oli stseen “puud surevad seistes” (mis ruuminappust arvestades tglt oli täiesti mõistetav), aga ma ütli täiesti tavalistele tüdrukutele, et miks nemad ei taha kaloreid kaotada. Noh, et miks nemad sporti ei tee. Ja 5 minutit hiljem, kui olin juba nurga taga, tormas mulle ligi ühe tütarlapse sõber ning nõudis aru, miks ma solvasin tema tüdrukut. Ma ei saanud muidugi aru, millest jutt käib ja kus ja kuidas ja millega. Selgus, et ma olin öelnud, et tütarlaps on paks ja peaks kaloreid kaotama.
Seega – sa ei tea iial, kes võib ennast paksuks pidada ja sellele 24/7 mõelda ja pidada kõike, kus esineb sees sõna “paks”, “kalor”, “kook” või ma ei tea veel mis sõnad, otseselt endale ja oma kujuteldavale ülekaalule suunatuks.
Mõtle nüüd oma blogi lugejaskonna arvukusele. Ja sellele, kui paljusid sa nüüd vbl solvanud oled. Ja nuta! Kui praegu pole aega, siis lükka nuturiitus nädalavahetusse. Ja kui nädalavahetusel ronid ja pole aega nutta, siis esita vähemalt avalik vabandus. 🙂
* Issand halastagu mulle ja öelgu, miks ma alati hullude otsa komistan.
** Ma selgitasin tollele tüübile olukorda ja molli ei saanud. Vbl ta ikka veidi tunneb oma tüdrukut ja tolle sundmõtteid.
*** Jah, hetkel on minul see hullumeelsus, mis paneb 24/7 mõtlema, kuidas mul ikka õnnestub täiesti tahtmatult solvata ja see hullumeelsus, mis seda ahastust jagama sunnib, kui kasvõi vihjelinegi ettekääne olemas on. 😀
Ise, kui sa MÕTLED sõna “paks”, siis tea, et ma olen juba solvunud. Eile juba olin.