Kas teie ka armastate mu väriseva käe ja kehva mobiilitelefoniga tehtud pilte? Mina küll armastan, nii et tahan teiega kohe oma uusi pükse jagada. Kas pole ilus roheline? Tõsiselt, mul oli tagasihoidlikest toonidest juba nii kõrini, et ma olin valmis värve ostma, et oma musti pükse värvida. Mu vanemad küsivad vahepeal, miks ma küll uuesti abiellunud ja lapsi saanud pole (seda viimast mitte uuesti, vaid üldse). SELLE pärast. This is why. You are looking right at it!
Pilt on tehtud pärast trenni, kui keha on veel pinges (sellest ka see kätevärin 😀 ), tavaliselt on mul ikka õrnad daami käed. Ja külje pealt ei saa ma enam pilti teha, sest mu käelihased näevad siis välja sellised, nagu võiksin ma vajadusel Chuck Norrise kringliks keerata. Nii et seda ma siia üles ei pane, lingin ainult, seda enam, et see on nii hägune, et linkidagi on häbi. (Kõht ei ole pagaritöökoja külastamise tulemus, vaid neil pükstel on tegelikult megakõrge värvel, mis on hetkel särgi all mitmekordselt alla keeratud.) Nägu pole pildil sest … Sest vahel on sellised päevad, kus sa ei taha teistele inimestele seda näidata.
Muide. Trennikaaslastele, kes narrisid mu türkiissiniseid pükse nii, et neist imekähku kodupüksid said (tegelikult on need nii paksust materjalist, et sobivad ainult jahedaga kandmiseks ja siis ka pigem soojendusdressiks) – teile teadmiseks, et töökaaslased ei narrinud mind ÜLDSE. Nad ütlesid ainult asju nagu “kui julge värvivalik!” ja muud sellist, mida inimesed ütlevad, kui nad sulle otse näkku naerda ei julge. Ehk oli asi selles, et ma näitan neid samu lihaseid tööl ka …
P.S. Sarjast “mõistus ei ole oma teha” – pärast seda, kui ma rühi parandamiseks kaks nädalat jalgupidi raamatu peal olin istunud, sest muidu ei ulatunud jalad vastu maad, taipasin, et selle asemel võiks ju lihtsalt tooli ühe pikemate jalgade ja madalama tooliga kolleegi oma vastu ümber vahetada. Duh!
P.P.S. Tulpide saladus sai lahendatud – kujutate ette, need jättis mulle ukse taha üks ABIELUMEES! Tal jätkus veel jultumust mulle väita, et naine käskis. Täiesti ennekuulmatu ikka.
Pärdikute päevaraamat 
