Edulugu

Sellele mehele, kes mulle tai massaaži tegi, pean ma vist kirikusse küünla panema, imeline inimene on ta. Ma ta nime muidugi ei mäleta, aga julgen Dorpati massaaži soovitada küll – AbFab käis seal mingi venelase juures, mina eestlase juures, tulemus oli mõlemal mega (eestlane oli jutukas, venelane üldse mitte, aga see võib olla tingitud ka minu ja ja AbFabi erinevustest, teda kardetakse, minuga tahavad isegi kõik eestlased juttu ajada). Lisaks sellele, et õlg sai parem, on ka seljal hulga mõnusam olla. Hakka või mõtlema, et sellest võiks igakuise harjumuse teha.

Igatahes, eile käisin ma siis esimest korda ronimas. Kuna natukese aja pärast tundus, et õlg on kergelt väsinud, aga ei valuta (tal võtabki ebamugavaks minek ca 20 minutit, aga seekord ei hakanud isegi tuikama), võtsin üsna vabalt ja tegin lõpuks seda, mida teeb iga arukas inimene, kes ei taha end uuesti vigastada – testisin, mida see õlg igasugustest erinevatest nõudlikest asenditest arvab. Väänasin end üht ja teist pidi, seisin pea peal, tegin kätelseisus seina najal kätekõverdusi jne. Päris parema käega dünaamilisi hüppeid tegema muidugi ei hakanud, mingisugune kogus mõistust on isegi minu peakeses. Aga tulemus oli see, et midagi ei arvanud. St õlavööde on väsinud nüüd, aga ei ole liiga pinges ega tee muud nalja.

See ei tähenda, et ma kavatsen hakata nüüd igapäevaselt kätelseisus kätekõverdusi tegema, aga ma järeldan sellest, et õigus oli mul, kui ma arvasin, et jooga on see kõige kurja juur – ehk siis ma ei pea end ronimistrennis oluliselt tagasi hoidma, väldin parema käe otsa hüppamist, aga muidu saab vist üsna vabalt võtta.

Joogaga on Plaan. Täna lähen sinna ja proovin, mis seal saab, kui muidu normaalselt kaasa lüüa, aga vinyasasid võimalikult vähe teha ja chaturangadesse ja tagasi mitte hüppega liikuda (sest mul on kuri kahtlus, et just need hüpped on kõige taga). Kui mul õigus oli ja homne trenn haiget ei tee, lasen kaks korda nädalas aprillini, siis suurendan seda numbrit kolmeni ja edaspidi käitun nagu korralik vanainimene ning ei suurenda iganädalast trennide arvu rohkem kui ühekaupa ja mitte tihedamini kui iga paari kuu tagant. Pigem rõhun alguses kvaliteedile, esmalt päikesetervituste arvu tagasi normaalseni viies, siis vaikselt dünaamilised liigutused tagasi sisse tuues ja seejärel vinyasade arvu suurendades. Aprilli lõpus võiks juba inimese kombel jälle teha seda.

Näete, jah? Rents just õppis oma vigadest. Kind of, sest minu uus iidol Kino (pildil) soovitab tegelikult iga kuue kuu tagant ühe trenni lisada, mitte kiirustada sellega. Aga ma eeldan, et ta räägib tavainimestest.Nagu commoners või nii. Aga no vaatame, ega meil otseselt kiiret ei ole, kui me juba kõik koos sinna valgustuseni jõuame, siis see paar kuud siia sinna on nagu nalja teha nagunii.