Success!

kino

Minu tänane edusamm seisneb selles, et ma sain aru, milles ma täpselt ebaõnnestunud olen. 😀 Ehk siis ma sain lõpuks ometi aru, mida ma täpselt joogas valesti olen teinud. Õigemini, ma teen kindlasti miljonit asja veel valesti, aga taipasin, mis on need kaks asja, mida annab paremini teha, nii et need õlga ei tapaks, ja KUIDAS neid paremini teha. See tähendab, et ma saan päriselt aktiivselt olukorda parandama hakata.

Esiteks, sain juba eelmises trennis aru, et üks probleem on ülesvaatavast koerast allavaatavasse koera minekuga, sest selle ajal käib vahepeal paremas õlas raks, nii et ma tunnen, et seal midagi toimub ka, mitte niisama ei raksu. Trennis öeldi mulle, et “ära analüüsi üle, tee tunde järgi”. Ahah, aitäh. Nii et appi tõttas taas kord Kino (video algab just sellest kohast, mis minu seisukohast oluline on, seal on näha, kuidas ta õlad liiguvad, kui ta asendisse läheb):

Kogu saladus peitus selles, et ülesvaatavast koerast üles liikudes tuleb oma õlad välja keerata – nii tagasi liikudes ei raksu mu õlad kas üldse või raksuvad tunduvalt vähem. Nii väike asi, aga nii palju luges.

Teine probleem. Ma ei tea, kas te olete märganud, aga mul on jõudu vahepeal rohkem kui mõistust. (Rahvas saalist: “Eiiiiiiiiii!”) Mitte et ma loll oleksin (“muidugi mitte!”), vaid mul on lihtsalt jõudu väga-väga palju. Vahepeal rohkem kui tervislik oleks. Ja istuvate venitusasendite vahele käib harjutus, mille nimi on vinyasa, kus sa tuled rätsepaistesse, paned käed reite kõrvale maha, tõstad oma tagumiku õhku ja viid keha käte vahelt läbi tagasi planku. Selleks on vaja tugevaid kerelihaseid, et põlved korralikult vastu rinda suruda ja neid seal hoida, kuni sa end aeglaselt ja kontrollitult liigutad. Mul NII tugevaid kerelihaseid ei olnud, küll aga oli mul natuke kerelihaseid ja piisavalt tugev õlavööde, et jõuga oma keha pm tagasi visata (ehk siis ma tõesti hüppasin samal ajal kätele toetudes, nii et see ei olnud just kõige kontrollitum liigutus). Piisavalt tugev, et sellega hakkama saada, aga ilmselt mitte piisavalt tugev, et seda miljon korda teha. Kino õpetab, et kuni sellega hakkama saad, ei tohi päris niisama suvaliselt ka taha astuda, vaid tuleb kogu aeg siis vaikselt lohistada end ikka isteasendist, et enese kokkupakkimisvõime areneks, lisaks on hulk harjutusi, millega seda niisama arendada saab. Nii et ka siin on kuldne kesktee igati olemas. Suurepärane.

Iseasi on muidugi see, et konkreetne liigutus on jätkuvalt mulle keerulisem kui parema ahviindeksiga inimestele (inimestele, kelle käed on keha suhtes pikemad), kelleks on umbkaudu KÕIK, aga elu on juba kord natuke ebaõiglane. Nemad peavad olema piisavalt tugevad, et jalad tagumiku juurest põlvedega vastu rinda suruda ja neid seal ilma välise abita hoida, mina pean olema piisavalt tugev, et lihasjõuga ka oma puusad ja tagumik sinna otsa kringlina üles suruda. Ehk siis nüüd kerelihaste teenimiseks korralikult lisamotivatsiooni – ja kerelihased kuluvad seina peal ka VÄGA ära, nii et see on mitmes mõttes kasulik üritus.

Advertisements

8 kommentaari

  1. Dziisas Rents. Kui ma olen nüüd 2 kuud kodus olnud ja sobivalt nõrgaks jäänd tuled siin oma jõuga hüppama? Tahad kätt suruda? Ma küll tahaks, eriti peale seda kui ma end robootikas järjekordselt täieliku lollakana tundsin. (Et mõõdaks kas mul on jõudu rohkem kui mõistust 😛 )

  2. Isegi mina ei viitsi su neid postitusi lugeda.

  3. Ma küll viitsin joogajuttu lugeda. Saad Sa selle viimati kirjeldatud harjutuse kohta video panna? Tundub väga huvitav. Ma ei ole muidugi mingi spets, aga kas vinyasad ei ole kõik erinevaid harjutusi ühendavad liikumised? Umbes nagu refrään laulu salmide vahel.

    • Ma kasutan seda väljendit lihtsalt selle pärast, et meil on need refräänid kõik ühesugused (kuigi mõnesse sa lähed natuke teisest asendist). Siin ta näitab, kuidas selleks õigeks liigutuseks treenida ja ca 2:19 teeb terve korrektse vinyasa ära ka (tahahüpe, chaturanga, ülesvaatav koer, allavaatav koer, tagasi).

  4. Tahad, ma rõõmustan sind oma veel halvema ahviindeksiga – mul tekkis enda käte najal ülestõstmise vastu huvi, proovisin ja mul ei ulatugi peod maha, kui ma sirge seljaga rätsepaistes istun. Ma peaks juba pihkude mahatoetamiseks selja krõnksu tõmbama ja ausalt öelda ma ei tea, kas mu selg läheb üldse nii krõnksu, et ma mahuks end läbi käte edasi-tagasi kiigutama (aga kuna mu käed ei ole ka eriti tugevad, siis ei tule see probleem tegelikult päevakorda).

    • ps: proovisin end just sellise krõnksus seljaga vähemalt üles tõsta, aga tundub, et niiviisi ei saagi: õlad liiguvad siis liiga ette ja raskuskese läheb paigast ära.

      A. õpetab taustal: “Pole sul vaja iga lollust järele teha, mida Rents ees teeb. Kas siis, kui Rents paneks pea ahju, paneksid sina ka?”

      • Mul ka ei lähe käed rätsepaistes maha, kui selja sirgu ajan. Isteasendid hakkavad kusjuures nii, et istud lihtsalt jalad koos ette sirutatud, surud käed külje pealt maha ja lükkad korralikult selja sirgu – mina pean seda nii tegema, et käed ei ulata maha. Osad panevad klotsid käte alla, aga sellel ei näe ma pointi, selga sirutada saab niisamagi.

        Aga muide, kõik videod õpetavadki, et esmalt kallutad end ette ja siis tõstad. Ja see on paljude teiste asenditega ka nii, varesepoos käib ju ka nii, et kallutad end enne ette ja siis vead ülejäänud kere järele. See siis:

        • ok, siis ma pole ainuke.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid