ainult tõsistel teemadel

masks1

Ilus ilm oli täna, mõtlesin, et lähen rattaga tööle. Läksin ka. Püksid kärisesid teel sinna lõhki, ikka korralikult, nii et istusin vaikselt oma arvuti taga, ei julgenud hästi vett toomaski käia, sest meil on küll vaba õhkkond ja riietus pole reglementeeritud, aga “kann paistab” on vist siiski veidi kohatu. Meil on selline ülemus ka, kes sellist faux pas‘d iial märkamagi ei teeks (teate küll, nagu see tõeline džentelmen, kes vannitoas võõrast alasti daami märgates ütleb viisakalt:”Vabandage, härra, kas jätsin ehk oma prillid siia?”, ainult selle vahega, et mu ülemus on naine), aga ta ise on ALATI väga väljapeetult riides, ühtki kortsugi pole iial ta pluusil, rääkimata sellest, et riided oleksid lihtsalt seljas lõhki kärisenud. Ja mul ei oleks see isegi esimene kord end häbistada, eelmisel suvel läksin ka rattaga tööle ja alles õhtul enne kojuminekut avastasin, et mingi lind oli mulle midagi õlale jätnud. Ma olin rahulikult terve päeva istunud, kellegi seedekulgla sisu õlal. Keegi midagi ei öelnud ka (tahaks loota, et keegi ei märganud ja kui siia lugema ei satu, ei saa kunagi teada).

Pühapäevast ei räägi. Teeme nägu, et pole olnud. Ma unustan vahepeal ära, et mul on rohkem kui kolm lugejat. Panen siia hoopis päeva kommentaari (ja kui autor peaks siia lugema sattuma, siis ära muretse, sa oled juba ette targem kui nii mõnigi blogija – ja kui ka ei oleks, on meil kõigil võrdne õigus arvamust avaldada):

Kui veidi sellest huvituda, siis väikse uuringu järel võib teha järeldused, et enamus blogijatest on veidi vanemad inimesed. Kuskil alates 14-15 või midagi sarnast.

Ja teine tsitaat samast kohast:

Mulle ei meeldi kuulata virisemist, vaid mulle meeldib viriseda.

Aaaaamen, sista! Lõpuks ometi paneb keegi ausalt kirja selle, mida mina kogu aeg olen öelda tahtnud.

Muidu jätsin täna trenni vahele, et asjalikke asju teha. Kui see on täiskasvanuelu, on see tõsiselt ülehinnatud.

P.S. Ei tea, kas peaks homme juba burkas tööle minema, et uue korraga harjuma hakata, või ootame järgmise nädalani? No et seitse juba on, kaugel see seitse sada ja seitse tuhatki siin enam …

10 kommentaari

  1. kas see oli Eva-Lotta, kes kurtis, et ta tunneb ennast hirmus vanana, peaaegu kuueteistkümnesena?

    • Jah. Lindgreni oli oma vanemate (s.t. 16+) lugejate suhtes lakkamatult salaründav.

      • kusjuures “salaründav” passib siin paremini kui “passiivagressiivne” (mille vasteks ma nüüd viimati mõtlesin välja “ründjõuetu”).

  2. Jalgratas + burka = burka kärisemine ja mida ütlevad kolleegid, kui oled tööl kärisenud burkaga? Mida ütlevad need 7000 moslemist kolleegi?

    Kui ma Tartu – Tallinn bussis põlved lõua alla tõmbasin ja püksitagumik tegi tsirr!, siis ma astusin Tln-s bussijaama juures trammi ja tegin näo, et nii ongi mõeldud, et (õnneks!) punasetriibulised (õnneks!) bokserid paistavad ja sõitsin Paavli kaltsukasse ja ostsin seal miskipärast saadaval olevad mulle sobivad püksid. Sellisel moel tekivad garderoobi ohtrat söömist võimaldava vöökohaga riideesemed. Kärisevatel pükstel on plusse.😀

    Kusjuures ega vist keegi ei märganud seda püksip–d. Trammijuht küll ütles, et ma ei ostaks piletit, sest ta ei saa tagasi anda, aga ma ei usu, et see oli seetõttu, et tundusin oma lõhkiste pükstega liiga maksujõuetu.🙂

  3. Burka häda on pigem nadi väljavaade ja ümbrusetaju. Sind aetaksel lihtsalt alla sellega sõites. Samas eredates värvides, nt neoonkollane, rattaburka võiks ise hästi nähtav olla…

  4. Mis juhtus pühapäeval? On minu küsimus. Kas pean tõesti mitu päeva tagasi lugema? Nii pole ilus, palun paari sõnaga kokku võtta.

    • Juba kustutatud suisa, pole enam midagi lugeda. Avameelitsesin siin.

  5. Kaur: “Mille poolest erinevad Kaamel ja Mees?”
    Rents: “Kaamel võib töötada terve nädala ilma joomata, aga Mees võib juua terve nädala tööd tegemata! “

  6. See on väga huvitav, aga huumori tajumine on paikkondlik.
    Sa võid olla misiganes *võrgustikus, aga taju on ikka erinev.
    Ehk, naljad, mida sa lasteaias, koolis, kodus, ülikoolis, õppisid,
    neist sa ei pääse, vaatad YTube’i ja kohe on lõuad laiali😀

    Huumoril ja huumuril on suur vahe.

    Meil, firmas, on keelatud iroonia ja sarkasm e-postis.
    Miks, aga seepärast, et enamus inimesi maailmas ei saa sellest aru.
    Miks, aga sellepärast, et nad peavad ennast kelleski, kes on parem.

    Meil on India väga suur turg ja inimesed ja kogu arendus seal.
    HUUMOR, aga, algab sellest, et sa tunnistad ennast lolliks.
    Niisugune luksus on ainult valgel inimesel, olgem ausad.

  7. Mind üllatab väga selle 12-aastase tüdruku emakeeleoskus. Jube raske uskuda, et ta nii noor on või kui tõesti on, siis peab ta üks haruldane eksemplar olema🙂 Vaadake lauseehitust, komasid jm, no lihtsalt uskumatu tänapäeval.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid