Mõtlesin, et peaks igaks juhuks füsioterapeudi juures ka ära käima, kuna pärast trenni olid õlad ikka väsinud ja üks õlg on ikka veel veits kinnine ja vähenenud liikuvusega (nagu ta oli juba enne vigastust). Nii et täna oli see päev, mil mina sina kohale jõudsin.
Terapeut ootas vist midagi muud, ütles mulle, et kui talle öeldakse telefonis “vähene liikuvus”, siis ta ootab tõesti vähenenud liikuvust, aga mul on võrreldes aru saada küll, et üks õlg liigub rohkem, aga ka kinnine õlg paindub vähemalt sama palju, kui tavainimese normaalne õlg. Ja kurtmine teemal, et “kui trenni teen, väsin ära”, oli vist natuke naljakas, ta arvas selle peale, et kui pärast trenni tunda annab, tuleb ehk veidi vähem trenni teha. Elementaarne, armas Watson.
Igatahes õla ta mul ära teipis ja asjalikke juhiseid jagas. Teip on päris tore, selline tunne, nagu keegi kogu aeg natuke sikutaks, hoiab teda lahtisemalt küll. Palju raha nad ka ei tahtnud.
Nii et odav, abivalmis asjalik, julgen teid ka Aleksandri tänavale saata küll, kui teil midagi kurta on.
Pärdikute päevaraamat 