Kolm teemat.
Üks
Ma mäleta seda aega, mil ma kirjutasin oma magistritööd ja sõber muudkui kutsus mind igale poole, mis sellest, et teadis, et mul aega ei ole. Nii et nüüd, kui Indrek enda oma kirjutab, käin rõõmuga ta ukse taga teda igale poole kutsuma. Täna kutsusin koeraga välja minnes teda ka jalutama.
“Ei, ma õpin.”
Olin Kaurile lubanud, et korjan ta tõukeratta üles, nii et käisin sellel järel ja läksin Indreku juurde tagasi.
“Kas sa nüüd tahad välja tulla? Lähme tõukekaga kimama!”
Ja ma nägin ta näost, et tal ON sama raske, kui oli mul omal ajal. PARAS!
Kaks
Ma mõtlen viimasel ajal täitsa tõsiselt, et astuks õige Facebookis Virginia Woolfi feminismigrupist välja ja hakkaks end normaalseks inimeseks nimetama, mitte feministiks, sest seal on lihtsalt nii palju lollpäid koos viimasel ajal, kes absoluutselt iga asja peale ketasse lendavad, et mul on juba häbi nendega ühes pajas olla. Hiljuti oli mingi naiste enesekaitsetrenni teema, kus võttis sõna Jorgen Matsi ja seletas, miks see konkreetne trenn halb on. Mis te arvate, kas inimesed leidsid, et valdkonna asjatundja avaldab arvamust või leidsid nad, et “issand jumal, kuidas mingi MEES julgeb siin möliseda”? Täna tegi üks teine mees täiesti neutraalse teema, kus olid meigiga ja meigita kuulsused, mille point oli, et meiki ei pea kandma, kui ei taha. Mõni lollpea luges sealt ikka välja, et tuleb mingi MEES ja KEELAB neil meikimise ära. Sest mehed tahavad naisi ainult alla suruda!
Ma ei taha olla grupis, millest pooled tunduvad olevat seisukohal, et kui sul on peenis, oled sa värdjas, kellel ei tohiks üldse sõnaõigust olla. See ei ole ju feminism, see kisub tõesti juba kuskile misandria kanti.
Kolm
Teen endale parajasti uut trenniplaani ja näen vaeva, et see mõistlik oleks ja ainult jõuharjutustele ja joogale ei keskenduks. Aga jooga ja eriti tasakaal on oluline, igal sammul. Isegi selle tõukekaga ringi lastes märkasin kohe, et vasaku jalaga hoogu andes ei märkagi midagi, lihtsalt on lõbus sõita. Kui vasak jalg tasakaalu ja suunda peab hoidma, tunned kohe, et krt, tasakaalu pole, raske ja ebamugav on jne. Ma olen nagu elevant, kes on otsustanud ilmtingimata just portselanipoes elada. 😀 Kehatunnetus on hetkel mu kõige suurem probleem ja seda on nii kuradima raske parandada. Nii et valisin endale kokku suisa kuus lühiajalist eesmärki, 2 jõus, 2 ronimises ja 2 joogas. Ja kui ma ütlen “lühiajaline”, siis mõne puhul tahaks juba enne suve tulemusi näha, aga näiteks jõueesmärkidega võib vabalt ka suve lõpuni minna.
Pärdikute päevaraamat 