Tartu hipsterid kukuvad kadedusest ümber

Käisime täna esimest korda sel kevadel päris kivi peal. Sellest ei ole mul suurt midagi rääkida, sest teised tegid ägedaid asju ja mina hulga vähem ägedaid (aga ägedamaid kui eelmisel suvel, nii et asi seegi, kuigi toda korda pole eriti raske ületada), nii et sellest pole ühtki pilti.

peldik

Räägin hoopis sellest, et tagasiteel otsustasime läbi astuda ühest Piibe maantee ääres asuvast ökokohvikust. Kohvik oli nii öko, et väljas oli kuivkäimla sildiga “PELDIK”. Selline tõeline peldik, kus oli auk ja kaks tellist, linnainimesele ikka hirmus kogemus. Toas ütlesime, et tahaks pärast katsumusi käsi pesta, ja selgus, et tegelikult oli neil toas ka tualettruum täitsa olemas. Sama hipster.

peldik2

Tegelikult. Ütleme teistmoodi. Seal EI olnud midagi, mis polnuks hipsterlik. Isegi kohvitass oli selline:

20160416_171008

Ja istusin ma sellise laua ääres, sellisel taustal:

20160416_172619

Ja mulle avanes selline vaade (teeselge, et udusus on kunstipärane, igatahes meenus mulle kamina pildiga kohe lätlaste eepos):

20160416_170812

Ja kuna meil raha ei olnud, kirjutati mulle hiljem selline arve:

20160416_202221

Täitsa tõsiselt, selline arve ongi (teisel pool on kontonr ja nimi) – ja väidetavalt maksvat kõik ikka alati kenasti ära ka. Eks ma olen ka osa neist kõigist, nii et tundub, et neil on õigus.

Toit oli muidu täitsa okei, selline kodune. Mis aga sugugi polnud okei, on eestlaste suhtumine alkoholi ja sõitmisesse. Sel ajal, kui meie seal olime, tuli kamp ATV-dega tegelasi, kõigil vastav varustus seljas (põhimõtteliselt mootorrattuririietus, ei ole võimalik aru saada, et nad masinaga tulid). KÕIK ostsid toidu kõrvale õlut ja kõigile seda lahke naeratusega ka müüdi, kuigi oli selge, et pärast sööki nad ei lahku paralleeluniversumisse, vaid istuvad nende samade ATV-de peale ja sõidavad nendega minema. Mulle ei meeldi see, mul savi, kas nad sõidavad tänaval või soos või metsa all, ja kas nad võtavad ühe õlle või ühe viina – ma lihtsalt ei saa aru, milleks seda vaja on. Miks ei saaks nad rahulikult edasi sõita ilma selle ühe õlleta? Miks mingisugune motosport üldse õllega käsikäes peab käima? Ma ei saa aru, miks inimesed sellised tropid peavad olema.

Aga ma ei hakka sellega hetkel oma tuju rikkuma. Või noh, see juba on, nagu ta on, kui ma sellistele inimestele mõtlen, nii et enam ei mõtle. Elan oma mullis edasi ja teesklen, et neid pole olemas.

16 kommentaari

  1. Hmh. Ma usun, et üks õlu ei anna täiskasvanud mehe reaktsioonidele ega liikluskäitumisele mõõdetavat efekti. Võimalik, et eksin; kunagi hiljem lähen ja otsin googlest vms.

    Ehk, kuigi ma ise roolis olles õlut ei jooks, ei suuda ma pahaks panna, kui keegi teine seda (väga) mõõdukas koguses teeb.

    Või mis ma kurat valetan. Joon ju ise ka. Käisin just kinos ja jõin ära suure pudeli siidrit. Ja sõitsin siis rattaga koju. Rattaga on reaktsioonide täpsus ja kainus 10x tähtsamad kui autoga sõites. Ja uljus maksab rattal palju rängemalt kätte. Autoga võib harjunud juht sõita pmst kuulmise järgi, see on täisautomaatne tegevus. Ratas nõuab täit keskendumist igal hetkel.

    A see kohvik on tore, soovitan minagi🙂

    • Minu jaoks on see põhimõtte küsimus. Miks sa peaksid hakkama testima, kas ainult üks klaas õlut / ainult üks kanepipläru / ainult üks magamata öö enne autorooli istumist avaldab mõju või mitte. Kui sa oma rattaga mööda kõnniteed/jalgrattateed aeglaselt koju väntad (no ma liigun oma kokukaga tavaliselt nii aeglases tempos, et risk oleks tõesti minimaalne), siis ehk veel, aga muidu ma lihtsalt ei mõista, miks on vaja võtta see õlu, mitte klaas mahla.

      • Alkohol on suuresti kultuuriline nähtus. Kui mingis grupis on alkoholi tarbimine norm (samamoodi nagu võib norm olla miniseeliku kandmine või bmwga sõitmine), siis see on grupikuuluvuse osa ja välise vaatleja jaoks ei olegi sel muud, ratsionaalselt selgitust.

        Te olete seda muidugi koolis teaduslikult õppinud, mina patran siin niisama. (Ma usun, et etnoloogidel / graafidel on eri rahvaste mõnuainetest ja nendega seotud kommetest eraldi kursus?)

        Aga põhimõtted… Mis põhimõtted. Inimesed EI tegele oma elus süstemaatilise riskide maandamisega, aga just seda sa siin / neilt miskipärast nõuad. Miks?

    • ja üksnes rattaga on ikka raskem kedagi teist surnuks või vigaseks sõita; autodega on nii, et nagu Marca hiljuti kirjutas, otsige Eestis üks klass, kus keegi ei oleks hukkunud purjus juhi autos või purjus juhi süül.

      iseasi, et lõviosa raskeid õnnetusi tehakse siiski kaine peaga, nii et vbla on küsimus üldse suhtumises ja need, kes sõidavad teisi laiaks purjus peaga, sõidaks kainelt ka (ja purjus sõitmine on lihtsalt üks selle hoiaku sümptom). nt ma ei tea, kas minu klassiõde, kes aastaid tagasi ülekäigurajal surnuks sõideti, oli purjus või kaine juhi ohver.

      Itaalias on piirmäär 0,5 promilli (vrd meie 0,18), aga liiklussurmade arv nii 100 000 inimese kui ka 100 000 auto kohta aastas on meil suurem (eriti suur vahe meie kahjuks on 100 000 auto kohta, nende 7,3 vs. meie 11,8).

      • Inimeste liikluskäitumine on erinev. Mina sõidan rattaga kiiresti ja sõiduteel. Kui ma avarii põhjustan – autole ette jäädes või jalakäijale pihta pannes -, on vigastused väga tõenäolised. Ja mitte ainult minul. Võib minna ka nii, et ma sunnin auto manöövrile, mille tulemuseks avarii, millest ma ise puhtalt pääsen.

        Ma ei tunne kedagi, kes oleks alkoholi tõttu liikluses surma saanud. Ei süüdlase ega kannatanuna. Kindlasti pole neid mu klassis.

        • See, et sa isiklikult kedagi ei tunne, kes oleks alkoholi tõttu liikluses surma saanud, tähendab muidugi, et võib rahulikult pärast suurt siidrit liikluses edasi vurada. Milleks ometi hakata end piirama, äärmiselt raske oleks ju olnud selle asemel midagi muud juua, eks ole.

        • Ei, ei, sellist järeldust ma küll ei tee. Ma lihtsalt vaidlen notsu / marca faktina esitatud väitele vastu.

      • Ma nüüd veetsin veidi aega, tarbides nii kodumaised kui piiritaguseid alko-kalkulaatoreid ja lugedes kvantitatiivseid analüüse alkoholi mõjust. Neid on pagana raske leida – enamik veebimaterjale on puhas propaganda stiilis “ÄRA JOO JA KÕIK”. Kõige metam uuring on http://dfconsulting.info/AReviewoftheLiterature.pdf, see võtab pika aja teadustööd ühes paberis kokku.

        Üks siider (konkreetse pudeli kohta ütleb müüja “2.4 alcohol unitit”) annab tund-poolteist pärast tarbimist verre 0 kuni 0.15 promilli. See on umbes mõõtmisvea piires. Selle kohta ütlevad enam-vähem kõik allikad “mõõdetavat efekti ei ole”. Ei taju, riskitunnetuse, unisuse ega muud lõikes.

        Ilmselgelt ei ole see kogu tõde. Mind näiteks teeb ka üks õlu uniseks. Aga rattaga vihmas sõites ei ole rooli taga uinumist küll karta.

        Üldse on mul tunne, et põhiline alko ja liikluskäitumise seos on agressiivne või üleliia uljas sõidustiil. Purjus peaga tehtud avariidest läheb enamik sinna alla (parandage mind või andke mingit statistikat, kui eksin.)

        • Mul on sellest statistikast sügavalt savi, kui on teada, et üks klaas teeb ka uniseks ja aeglasemaks ja kõik katsed seda kinnitavad, on veits absurdne ajada sinna juurde juttu, et kuni uljaks ei lähe, on kõik ok ju.

        • Tavaline humanitaari mõttekäik. Numbrid, neist ma aru ei saa, järelikult pole neil mõtet.

        • A veel. Mul ei olnud siin mingit soovi oma liikluskäitumist kiita. Ma sõidan liiga kiiresti, ma sõidan unise peaga, rattaga olen ma paras ülbe tropp jne. Kuid alkoholi osa mu riskikäitumises on puhas null.

          Udu, ma käisin ses kohvikus üsna hiljuti (märtsis), oli jätkuvalt kodune. Ma ise kardan ka, et sihuke koht sellisena ei püsi😦 Aga siseturism on vist jõudsalt tõusuteel, ehk ikka mõnda aega püsib….

        • Alkohol on, jumal paraku, kergemini kontrollitav ja välistatav tegur, kui lihtne unisus, terviserike või stress.

          Alkoholiga samas liigas on rooli taga telefoneerimine. Ka see on ennustatavalt ohtlik, konkreetne ja välditav.

          Paljud muud ohutegurid ei ole samal määral välditavad, sellepärast ongi lihtsam nende tahtlikult valitavate teguviiside pihta tulistada.

  2. http://www.korvemaa.ee/uut/ave-nahkuri-kunsti-kohvik-piibe-maanteel

    “See” suvi on juba ammu möödas ja Nahkur ise Kanaaridel või sinnapoole sättimas. Kõik see kõrts ja kärts on plaanis maha müüa.
    Karta võib, et uute omanikega ei saa seal nii kodune ja omapärane olema ja kes teab kauaks üldse kohvik jääb.

  3. Toidu kõrvale õlle joomine on vastik.

  4. Ma läksin nüüd tõesti kadedusest kergelt rohekaks – palun anna selle erakorralise kohviku koordinaadid!
    Issant, milliseid instagrammipilte sealt saaks!

    • Ok, sain, aitäh Udu!


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid