Polegi vist jutuks tulnud, miks mu suhe lörri läks. Noh, lühidalt öeldes olime me väga erinevad inimesed. Või teisiti – mina olen väga vabameelne, aga samas ka väga kindlate põhimõtetega. Ma ei poolda midagi ainult selle pärast, et ühiskonnas on midagi ette nähtud. Tema leidis, et füüsiline truudus on väga oluline. Kui ta lõpuks aru sai, et selles osas muutusi tulemas ei ole, ta isegi teoreetiliselt leppis sellega, aga ikka vingus pidevalt. Rääkimata sellest, et kui ma ronitrippidel olin, helistas ta pidevalt mingite olmemuredega, kasvõi selleks, et küsida, mida mu kojutulekuks süüa teha. Kui ma parajasti sõpradega aega veedan, tahan ma sõpradega aega veeta, mitte mõelda, mida ma õhtusöögiks söön. Okei, ta hoidis sel ajal kodus mu koera ka, aga ta ongi igasuguste loomade kantseldamises lihtsalt osavam. Ja kui ma juhtusin kodus olema, siis ma ikka ka mõnikord patsutasin koera, koertega tegelemine ongi rohkem meeste värk nagunii. Mõtlesin, et kasvatan poisi oma käe järgi välja, mis sellest, et ta tõusikute perest on, aga no too lammas kõrgkultuuri, lammas jääb ikka lambaks.
…
Kas tundub kergelt kohtlane jutt? Ma väga loodan, et tundub, see vähemalt minu eesmärk oli. Tegelikult olen ma selle koha pealt täielik moraaliapostel ja leian, et iga paari oma asi, kui palju teisi inimesi nende voodisse mahub, aga suhtes võiks sellised asjad toimuda ikka vastastikkusel nõusolekul – ja suhte aluseks ei peaks olema ainult seksuaalne ligitõmme ja hea läbisaamine, vaid ka AUSTUS.
Need, kes kodumaiseid uudiseid jälgivad, said vist juba aru, millest jutt käib. Andres Sõber andis koos abikaasaga intervjuu, kus ta rääkis, et vahepeal ei jõudnud paar päeva koju, et oleks võinud Austria modelli saada ja et korra oleks asi peaaegu lahutuseni jõudnud, sest naisele vist ei meeldinud, et sai “teistega ringi sahmitud”. Ja Facebook on täis kommentaare teemal “nii tore mees, rääkis ausalt, kuidas asi oli” ja “tubli naine, ei lasknud perel laguneda”. Mina vaatasin ja mõtlesin, et ei tea, kuidas need samad inimesed siis kommenteeriksid, kui see oleks selles intervjuus hoopis naine olnud, kes oleks rääkinud, et “Andres oli ju kogu aeg laagrites, ikka vahepeal seksisin naabrimehega, Andres tahtis suisa lahutama hakata”. Kas te siis ka ütleksite, et nii tore ja aus naine? Ja et tubli mees, et ei hakanud tühja-tähja pärast lahutama? Või hakkaksite naist litsiks sõimama ja ajaksite mingit silmakirjalikku häma aknast sisse ja välja laskmisest, mis on välja mõeldud, et üks osapool saaks rahulikult teisest teerulliga üle sõita? Räägitakse sellest, kuidas pere on kogu aeg esikohal olnud, sest nende jaoks on piisavalt raha teenitud, aga samas on selge, et ema on olnud üksikema, sel ajal, kui isa on laagreid mööda käinud ja baarides aega veetnud. Pulleritsu ideaalpere, isaks on valge keskealise mehe pilt seinal, aga kõik materiaalne on see-eest kenasti olemas. Oleks need lapsed veel Eestisse jäänud ja samasuguste meestega abiellunud, oleks päris suurepärane.
Eesti probleemiks pole mitte see üks tropp, kes arvab, et ta on kunn, ja naine, kes on otsustanud teda välja kannatada, eks igaühel omad hobid, vaid just need miljon kommenteerijat, kes usuvadki siiralt, et vat see on äge mees – ja et tubli naine ongi selline, kes kõik selle välja kannatab ja innukalt noogutab, et “jah, tõesti on ta mind välja õpetanud”.
P.S. See on muidugi klassika, et mees, kes ise arvab, et oleks vabalt võinud mõne Austria modelli ka saada, kui ainult piirid oleks lahti olnud, näeb välja nagu sünnitama hakkav jõehobu, aga see tagasihoidlik naine, kes noogutab, kui mees ütleb, et “vedas sul, et perekonnaseisuamet kinni oli, kui sa lahutama minna tahtsid,” on hoolitsetud välimusega ja mitukümmend kilo kergem.
Pärdikute päevaraamat 