Sest see on ainus asi, mida kohe kestvusnädala järel suurele seinale minnes õpib. Ma teadsin seda ette ja ikka läksin, sest nii ammu polnud ronminni saanud. Nahk oli ka kestvuse tulemusel korralikult maas, aga mõtlesin, et mis seal ikka, paneme teibi peale ja läheb. Teip kestis umbes sama kaua kui illusioonid selle minemise kohta, ehk siis umbes soojendustraaversi lõpuni. Edasi läks sellise varustusega:
Pole just päris need kätud, millega kellegi põske silitada. Rusikasse käivad ikka, eks seda olegi elus rohkem vaja. Aga lõbus oli ikka, mis sellest, et kätel polnud nahka, lihased ei teinud koostööd ja isegi v3 tundus kohati ületamatu takistus. Ronisin vaevaliselt sealseid v2, nagu pensionär. See-eest tean, et nüüd tuleb sõrmetrenni tsükkel, nii et järgmiseks nädalavahetuseks on juba hoopis muud jutud. Saab sel nädalal jälle hüppamist harjutada jne.
Ja täna oli võistlus. Kohale tulid kaks noort lätlast (täitsa tõsiselt, ma nägin ära esimese punapäise mehe oma elu jooksul, keda ma välimuse põhjal üsna kenaks hindan – AINULT viis aastat minust noorem ja läti keelt olen ma juba õppinud ka ja …), ronisid esmalt kõik altjulgestuses rajad ära (võistlus oli altjulgestuses), siis läksid meie boulderseinale, ronisid seal ka kõik rajad ära (flashisid muuhulgas ära rajad, mida mõni meie tugevaimatest meestest on kaks nädalat projektinud ja pole veel ära teinud) ja siis ütlesid, et neil on tegelikult täna nii kehv vorm, et peaks hakkama varsti koju minema. Meie istusime ja vahtisime kõik lihtsalt suu ammuli. Ja vahepeal näitasime, et “proovi seda ka, proovi seda ka”. Hea, et mul püksid jalas olid, muidu oleks äkki pingi pealt maha libisenud. Pilti ma ei pane, muidu oleks juba natuke liiga stalkimine. Mitte et ma oleks käinud ta pilte Facebookis vaatamas või midagi. Ja loomulikult ma ei jälgi teda instas, see oleks veidi hale ju.
Khm, liigume edasi.
Kohustuslikud trenniuudised said räägitud (ja olgu öeldud, et võitis siiski Šorikov, nagu ikka, aga tema meid ei huvita, sest ta ei naerata nii kelmikalt, hoiab alati särgi seljas, kui see üks taevast antud bouldervõistlus välja arvata, ja on pealegi abielus), nii et lähme nüüd oluliste teemade juurde. Mul on JÄLLE nõu vaja. Mul ei tule see täiskasvanuelu endal hästi välja, vähe kogemusi veel.
Kes teab, see teab, et mul on sünna tulemas. Aga kuna ma sünnanädala võtsin muidugi vabaks, et saaksin rahulikult kodus heroiini ja kõiki neid muid asju teha, mida ikka sünnipäeval tehakse, peaksin seda juba sel reedel töö juures tähistama. Ja ma olen siiani alati väikeses kollektiivis olnud, nüüd olen esimest korda kohas, kus peaksin sünna puhul pakkuma midagi soolast ja midagi magusat kokku ca 15 inimesele. Nii et öelge nüüd, kust ma saaksin normaalse hinnaga sellisele seltskonnale midagi tellida, nii et see enamvähem normaalselt maitseks ja et nad selle ka kohale toimetaksid. Selveri köögist? Ise mõtlen, et äkki peaks lihtsalt mingist Sushikohast tellima hunniku segasette, aga see nüüd maailma odavaim lahendus küll ei oleks. Veel ideid?
Pärdikute päevaraamat 