Küssad gümnastidele ja joogidele

Mmm, mu vanemad tõid mulle täna kastitäie täiesti uskumatult magusaid maasikaid. Nii hea.

Aga rääkida tahtsin hoopis muudest asjadest. Esiteks see ülalolev pilt. Mul on jätkuvalt see mure, et on vaja sellest asendist vinyasasse minna. Kiiresti teha ma seda oskan, sest siis tõstad end hetkeks plahvatusliku jõuga. Aga korrektne on nii, et hoiad end hetke pildil näha olevas asendis nii, et varbad on käte vahel või ees, ja siis viid keha taha. Mul on olukord hulga paremaks läinud (alguses ei saanud ma üldse keha üleski maas nii), kõhulihased on läinud nii palju karmimaks, et suudan end õhus hoides põhimõteliselt põlved jõuga vastu õlgu suruda, et end piisavalt kokku pakkida, aga paar cm jääb ikka puudu, nii et tagasi liikudes hakkavad varbad vastu maad käima. Need on need lühikesed käed ja negatiivne ahviindeks, mille üle ma siin ikka kurdan. Näiteks minu kehaga ei saa võtta sellist asendit nagu pildil, sest ainus võimalus, kuidas sinna jalgade alla vahe jääb, ongi siis, kui need jalad on jõuga vastu rinda surutud.

Igatahes. Sel nädalal on olnud nii, et sel ajal, kui meie TYSKis kestvust teeme, teeb üks vanem mees poistele rööbaspuude peal trenni. Ma olen teda vist korra varem maininud ka siin blogis, selline äge venelane, ta ise oli varem elukutseline riistvõimleja vms, nüüd õpetab teisi. Ägedaid trikke teevad. Nii et läksin ta käest hiljem küsima, kas asi on tõesti ainult selles, et mu käed on nii lühikesed, ja pean lihtsalt kerelihased veel tugevamaks saama, et end veel rohkem kägarasse suruda sel ajal, või on äkki mõni lihtsam nipp. Ta vaatas ja küsis mu käest, miks ma peopesi vastu maad hoian. Ma olin täiega segaduses, nii et ta näitas ette, et “no miks sa lihtsalt nii ei tee”. Leidsin pildi ka, kus käte ja sõrmede asend näha on (guugeldasin, see ongi õige asend paljude gümnastikaharjutuste jaoks, sest annab pikkust juurde ja parandab kehatunnetust, aga selleks peavad olema väga tugevad sõrmed ja randmed):

Ja ta tõesti suutis niimoodi selle liigutuse ära teha! Tõstis end sama moodi õhku nagu ülal pildil näidatud ja siis viis keha tagasi! Mul ei olnud sellist tunnet ka, et mu tankiaku ÜLDSE VÕIKS niimoodi sõrmede peale toetades maast üles kerkida. Noormees, keda ta treeninud oli, pidi ka ikka peopesad maha toetama. Ja vanem mees oli nagu “proovi uuesti, äkki ikka tuleb”. Ma saan aru, et ronija sõrmed, aga no ei õnnestu mul kuskile kergitada end ilma peopesa maha panemata. 😀 Aga tõsi tema on, et mitu cm nii ju juurde saaks (ja just paar cm mul puudu on). Nii et öelge mulle nüüd, kas ma olen lihtsalt saamatu ja hoian valesti neid sõrmi või lihtsalt tavainimesel ei ole nii tugevad sõrmed kui endisel riistvõimlejal?

Teine asi on jätkuvalt puusade teema. Illustratsiooniks, et ma ei saa enam hommikuti RÄTSEPAISTES mediteerida, sest alguses on ok, aga siis hakkab puusadel ebamugav. Ja ma vahepeal ei teinud nädal aega üldse mitte midagi. Samas täna tegin seda harjutust, kus alumine jalg on nö rätsepaistes ja ülemise tõstad niimoodi käte vahel üles, et põlv on lukustatud ühte küünarõndlasse (kas see on üldse thing, et noh, nagu põlveõnnal?) ja kand teise ning peopesad on kokku surutud, nii et saad kenasti liigutada seda jalga, ilma põlvevigastusega riskimata – ja mingit probleemi polnud. Pärast seda andis kenasti venitada ka veidi. Nii et ma saan teha harjutusi, ma saan isegi joogat tehes lõpuks lootoseasendisse (kehvasti, aga saan), aga ei saa piisavalt pikalt istuda ei lootoses, poollootoses ega isegi mitte rätsepaistes, et mediteerida. Ja ma teen seda hommikuti tavaliselt alla 20 minuti, nii et me ei räägi siin pikkadest ajaühikutest. Ja samas, kui ma seda guugeldan, räägivad kõik põlvevigastustest, aga valusad puusad ei tundu eriline probleem olevat. “Valutav” pole siin õige sõna, nad hakkavad tulitama pigem. Ma pole igaks juhuks joogat neli päeva teinud, aga mul on komme ise seda märkamatagi tööd tehes näiteks jalg niimoodi üle põlve panna, et jalalaba on vastu puusa. Kui ebamugav hakkab, siis märkan, et “oih, poleks pidanud vist”. Esmaspäeval lähen ma füsioterapeudi juurde, aga mul ei ole selles mõttes väga suuri lootusi, et need, kes ise joogaga ei tegele, ei oska tavaliselt ka spetsiifilist nõu anda. Nii et kui keegi targem on, siis igasugused kogemused, nõuanded jms on teretulnud.

P.S. Vihastasin just, sest superpahalase test ütles, et mina oleksin Mussolini. Minge pekki. Ema on sul Mussolini! I am the night!

Kurb on natuke

Võtsin end täna kokku ja hakkasin pakkima. Kolimiseni on küll veel paar päeva aega, aga teised lubasid mind aidata ja ma täiega jälestan seda, kui mina kellelegi kolima appi lähen ja siis selgub, et inimene pole asju kokkugi pakkinud, rääkimata sellest, et mööbel osadeks lahti võtta vms. Siis sa astud sisse, endal on ehk ainult kaks tundi aega, ja tema on alles pidžaamas ja hakkab asju kastidesse panema. Nii et ma mõtlesin, et ma ei ole sihuke, olen tiba parem.

Nagu näha, siis kõige olulisemad asjad – hangboard ja perepilt – said pakitud. Sealt alt paistab male, aga see on lihtsalt elitaristlik teesklus, mul pole tegelikult aasta aega olnud juhust kellegagi mängida. Igatahes on mul nüüd kõik raamatud ja peaaegu kõik riided kokku pandud ja muuhulgas avastasin taas, et mul on kas liiga palju raamatuid või liiga vähe riiuleid. Üks kahest.

Igatahes on täitsa kurb siit ära minna, see on nagu ühe ajastu lõpp. Päris mitu head aastat oli siin ikkagi, mis läksid kõik hoopis teistsuguse tähe all kui praegu. Palju on muutunud viimase aasta ajaga. Sõbrad on juba ükshaaval siit ära kolinud või plaanivad seda teha või on hulluks läinud. Mõni on üldse Tartust minema läinud. Mina ise olen nõudlikum ja mugavam kui mõne aasta eest. Nii et käesolev aasta on suurte muutuste aasta, vahepeal on täitsa hirmutav. Aga vajalik. Aga hirmutav. Aga ma usun, et muutused on head, mugavustsoonis kipub manduma. Nii et lähen ja pakin nüüd riided ka ära. 😀

Miks trennipäevik hea on

Sest muidu on trenn, eriti tsüklitrenn, selline kole asi, et saab tsükkel läbi, hakkad uuega pihta – ja iga asi tuleb kehvemini välja kui varem ja tunne on niru! Aga siis võtad oma päeviku välja ja näed sealt, et sul tuleb välja kehvemini kui eelmise tsükli lõpus, aga paremini kui eelmise tsükli alguses. Ja paari päeva pärast juba näed, et väga kiiresti oled tagasi eelmise tsükli lõpu tasemel ja baastase muudkui tõuseb. Muidu oleks praegu pahur, aga olen hoopis rahul.

Hakka või luuletajaks, ma ise ka ei tea, miks ma siiani rohkem proosaga olen tegelenud.

Statistikaks: puhkenädalal sai viis korda joogat tehtud ja ca 20 km maha vändatud.

oooooh

See oli EEPILINE.

burnt face man

Tahaks öelda, et pildil on minu tulevane, aga kuna ta on väidetavalt gei, on pildil siiski lihtsalt minu meessoost vaste.

Veetsin oma jaanipäeva ebaeestlaslikult kainena, sest tööd oli vaja teha. Esimesel päeval vist jõin ühe siidri. See-eest oli mul aga siiski väga tore, sest olin sõprade juures maal, kus sai lõputult kohvi juua, end vorsti täis pugida ja saunas käia. Võimelda muidugi ka, inimesed vahepeal ikka imestavad, kuidas ma viitsin pühade ajal sellega tegeleda – mitte et see tegelikult eriline valik oleks, sest kui ma olen nagunii sunnitud arvuti taga istuma ja mul parajasti koera ei ole, kellega jalutamas peaks käima, hakkab mul ühel hetkel pea valutama, kui ma end ei liiguta. Hmm, kõlavad nagu võõrutusnähud, kui mõtlema hakata.

Täna olin juba Tartus tagasi, tahtsin Reedaga randa minda, aga juhtus hoopis nii, et tal hakkas telefon helisema umbes sel hetkel, kui me rätiku peale maha olime istunud, ja ta läks ära tööle. Nii et mõtlesin, et mis ma ikka tühja passin, istusin oma megalühkarite ja bikiinidega ratta selga ja väntasin vanaema juurde, võtsin seal veidi päikest ja väntasin tagasi, et sõpradega Emajõe ääres kokku saada. Kokku ca 15 km ring + nägu on nüüd nii valus, et prillid teevad haiget. Esmaspäeval lähen ilmselt burkaga tööle ja proovigu ainult keegi kobisema hakata. a) Meil on usuvabadus ja b) veel ei ole midagi ära keelatud. Käisin just peeglist vaatamas, valged bikiinid on ka kõigest selle paari tunniga selga keevitatud. Ja ma kasutasin kreemi, mis sellest, et ainult neljase faktoriga. Vähemalt võin nüüd ausalt öelda, et ühel päeval olen ma sel suvel päikest saanud.

Teemavahetus. Inimesed arutavad internetis, kuidas vallaline olla. See ei ole tegelikult üldse keeruline. See käib nii, et kui sa ka peaksid kellegi kogemata baarist koju vedama, siis ära sa jumala eest teda ööseks enda juurde jäta. Joote teetassi tühjaks (või mille iganes jaoks sa ta külla kutsusid) ja ütled kohe, et “kell hakkab juba palju saama, eks ma siis mõnikord helistan”. Kui ta selle peale ise ei liiguta, siis keerad välisukse lukust lahti ja jääd selle juurde seisma, küll ta aru saab. Mehed on klammerduvad, tuleb selged piirid kohe paika panna, muidu lubad ööseks oma padja peale ja ei saagi temast enam lahti.

Kõige lihtsam on muidugi üldse mitte kedagi külla kutsuda, aga siis võib juhtuda, et massaažiotsikud jms kodutehnika hakkab liigsest kasutamisest tossu välja ajama, nii et eks vahepeal ole vaja. Lihtsalt kui sellega hoogu minna, võib kogu toredal vallaliseelul kähku kriips peal olla, kehvemal juhul vahetad üheksa kuu pärast hoopis mähkmeid.

Aga muidu ei näe ma väga probleemi, minu meelest pole vallaline olla üldse nii hirmus. Isiklikud hobid ja eesmärgid võiksid inimesel ju nagunii olla, nii et seda muret ei ole, et vaba aega liigselt üle jääks. Ainult et baarides ei taha ma enam eriti käia, sest iga kord, kui ma kuulen, kuidas kõrvallauas täiesti keskpärase välimusega tüübid, kes varem inimeste mulje on jätnud, KÕIKI uksest sisse astuvaid piffe kolmes kategoorias (nägu, keha, rinnad) hindavad, mõtlen, et lähen kohe kloostrisse ära, sest kogemata mõne sellisega kokku sattuda oleks liiga rõve. Ja kesklinnas baaris käies jääb mulje, et inimesed ei ole tulnud sinna kahte õlut võtma ja inimestega juttu ajama, vaid just a) ööseks kaaslast valima ja b) teistega oma eelmise õhtu kaaslast võrdlema ja kogemusi vahetama. Kui keskmine inimene SELLINE on, olen ma tõesti elitarist. Eelistan pigem loomulikus keskkonnas inimestega suhelda, kus põhirõhk pole sellel, et äkki ikka skoorib ka.

Ahjaa, vaatasin nädalavahetusega 11 osa Luciferi ära tõlkimise taustaks. Imeline sari. Sellest, kuidas see must ingel mulle mõjub, ei hakka igaks juhuks rääkima, muidu saan EKRElt ähvarduskirja.

Mul on ikka head sõbrad

Ma vahel pean seda iseenesestmõistetavaks, aga viimastel päevadel on selgunud, et nii see sugugi ei ole. Et tuleb näiteks hinnata seda, kui su parim sõbranna sulle otse näkku ei valeta (lisapunktid, kui see valetamine on seotud sinu lähedastega seksimisega) või näiteks sinu asju lihtsalt suvaliselt mööda ilma laiali ei jaga (lisapunktid selle eest, kui inimene on hiljem veendunud, et SINA oled värdjas, kui sa julged oma asju tagasi nõuda, ja peab elementaarseks, et sa siiski sõidutad teda erinevatesse kohtadesse ja sealt tagasi, sest, noh, entitlement is a thing).

Teine teema. Ojuland soovis UK-le Euroliidust lahkumise puhul õnne. Tõesti, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa tahavad küll mõlemad nüüd uut iseseisvusreferendumit (ja vähemalt Šotimaa puhul on üsna tõenäoline, et see asi neil ka läbi läheb, sest viimane oli üsna napikas), nii et teie impeerium on lagunemas, aga oma asumaadega olete te ikka seotud, palju õnne! See-eest on meil ilmselt varsti odav UK-st asju tellida, sest naela väärtus langeb kolinal, nii et palju õnne meile! #ignoringthelongrun

Aga head jaanipäeva kõigile!

Loomulik pardilõust

Tahtsin sõprade kameeleoni toites sellest videot teha, aga esimese hooga oli mul kogemata aktiveeritud hoopis enekakaamera. Ja seda videot tehes avastasin ma ehmatusega, et nii kui ma segadusse satun ja millegagi rahul pole, tuleb mul maailma kõige mossum nägu – pole ime, et inimesed kohe mulle appi tormavad, kui ma olen loomulikul moel nagu nelja-aastane. Eilne joogapildistamine ainult kinnitas seda. Teine asi, mis kohe appi võetakse, kui asjad ei lähe nii, nagu ma tahaksin, on pardilõust. Mokk läheb pahuralt torssi, sest nii saavad kohe asjad korda ju. Näiteks eile ei tahtnud jalad lootoseasendisse minna, nii et selle peale oli igati normaalne sihukest nägu teha:

Tegelikult käib normaalne nägu ka ette, päriselt:

Ülejäänud pildid lähevad parooli alla, sest mu sõbrad kommenteerisid iga teist urvitamist lausetega nagu “Küll see alles Rolandile meeldiks” ja “Kui selle peale ka Rolandil ihu imelikuks ei lähe, ei lähe millegi peale,” nii et pole vist paslik neid kogu ilmarahvale vaatamiseks üles panna (ja neid on miljon ning need on igavad kõigile, keda jooga ei huvita). Pigem oli point selles, et ma ise ka näeksin, kuidas mul tulevad välja mingid asendid, mis mul enda arvates ju juba igati hästi välja tulid. Nii et ülemine pilt on nagu sneak peak või nii, neile, kes tahavad näha, kuidas ma üritan jalga kaela taha panna.

Kaitstud: Joogapildid

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

Täiega imeline mees

Kui enne oli mu lemmikvello Vello 42, siis nüüd on mul uus Vello, kes on temast veel kümme aastat vanem. Väga äge tüüp (ja sellises vanuses selline vorm, imeline):

Kahju küll, aga nii on

Kuna ma olen selline lihtne inimene, kes kirjutab sellest, mida ta aknast näeb, ja parajasti tegelen ma kolimisega ja enese uues kodus sisseseadmisega, siis kahjuks tema nüüd nii on, et kolimisest ja sellega seonduvast peate teie lugeda saama. Ma ei ole veel sissegi kolinud, aga juba peate te sellest kuulma. Hakkame siin veel kõik koos tapeeti valima ja kõik jutud.

Aga. Esmalt. Lõin kõik numbrid kokku ja vaatan, et kui Ekspress vaevub mulle ükskord maksma, tulen äkki ikka ots-otsaga kokku. Kui mitte, pean Mallu eeskujul oma räpaseid trussikuid müüma hakkama*. Põhimõtteliselt võiks selle postituse pealkiri olla ka “Eesti Ekspress sunnib mind seksiärri!”

Teiseks. Madrats mul nüüd on, nagu öeldud sai, voodi on veel puudu. Olen netist vaadanud üht ja teist, aga tahaks ju ikka päriselt katsuda ka. Nii et kus on Tartus suur valik ja mõistlikud hinnad? Kas e-kaubamajja on mõtet minna või on seal pigem kontorimööbel? See ei jää üldse mu tavapärase liikumistee peale, mõtlen, kas on mõtet sinna eraldi minna. No ja loomulikult avastasin netipoest ühe, mis mulle täitsa meeldib, aga mida saab kohapeal vaadata Ülemiste keskuses – sama päeva õhtul, mil me Reedaga Tallinnas olime käinud. Nii et kes teab, millal me jälle läheme ja avaneb võimalus seda testida.

* Kas keegi päriselt usub, et ta jäi oma aluspesu müümisega miinusesse? Minu meelest on siin ainult üks loogiline selgitus – ta jäi Kardole seal konto omamisega vahele, ei tahtnud tunnistada, et tegelikult on tema ISE sealt pesu ostnud, mitte midagi müünud, ja nüüd üritab välja keerutada. Roppust ja rõvedust on blogimaastik täis, kohe mitte midagi ei oska öelda.