ainult vinguks ja viriseks

skorpion31mai2015

Tõesti, jälle ei ole ma rahul. Olen kaks päeva sõpradele kirunud, aga ikka pahur, nii et tuleb ikka kirja ka panna. Nimelt vedasin end esmaspäeval esimest korda elus varahommikusse joogasse (jah, päriselt läksin kuskile kella kuueks hommikul, kolekolekole). Muidu olen ma juba vähemalt kuu aega omaette kodus teinud seda (ja MITTE hommikul kell kuus). Iseenesest oli tore, kuigi mul ei ole sel kellaajal MITTE MINGIT tasakaalu, sest mu keha ei ole veel üles ärganud, aga mõnus on ju, kui keegi käib ja painutab sind. Aga selle uimase liigutamise käigus unustasin ma ära, et ma ei ole ju kodus, siin on teised reeglid. Nii et sain pahandada.

Nimelt ei ole väga paljudes ashtangakohtades mitte mingit individuaalset lähenemist. Sa PEAD tegema iga asendi vahele vinyasa; seda, milline asend sul viimaseks jääb, otsustab su õpetaja, uusi asendeid ei saa enne, kui tema on neid sulle andnud ja päris kindlasti ei saa uusi asendeid enne, kui eelmine kenasti selge on.

Mina leian, et need seisukohad on täiesti lollakad.

Esimene on ehk normaalne inimestele, kes ei tee mitte midagi peale jooga. Need inimesed ei näe joogat trennina, “päris trenni” nad ei salli, nii et jooga ongi nende ainus füüsiline koormus (ja päris korralik, kui seda kuus korda nädalas teha). Kui ma teen väga palju muud trenni, mis mu õlavöötmele suure koormuse paneb, on ainult normaalne, et ma vaatan tunde järgi, kui palju ma seda konkreetset samale piirkonnale mõjuvat harjutust teen.

Teisel asjal on mitu põhjendust. Esimene neist on see, et oluline on mitte saavutusele keskenduda, vaid lihtsalt teha. Samas fetišeerib selline lähenemine minu meelest seda saavutamist just rohkem, sest nii palju, kui ma inimestega räägin, ei ütle keegi, et “olin tükk aega selle asendi juures kinni”, vaid näiteks “mul läks kaheksa kuud, enne kui sealt edasi sain”. Lihtsalt rahulikult KÕIKE teha, nii hästi-halvasti, kui välja tuleb, oleks selles mõttes hulga mõistlikum. Teine argument on see, et iga asend valmistab sind ette järgmiseks ja SEEPÄRAST ei tohi sa edasi minna.

Ee … Väga lihtne näide. Ma olen hetkel, st ilmselt järgmised kaks aastat, kinni selle asendi juures (algab nii, et oled allavaatavas koeras ja hüppad sealt sirgete jalgadega ümber käte, siis põimid jalad kokku, paned lõua vastu maad, tuled tagasi, lähed vareseasendisse ja seejärel kätekõverdusse):

Aga varsti pärast seda tuleb näiteks selline asend:

Või selline:

Kas tõesti tahab keegi öelda, et see asend, mille juures ma praegu lõpetama peaksin, valmistab mind nende asendite jaoks ette? Päris kindlasti mitte. Küll aga on tegu asenditega, mis on kõigile normaalses füüsilises vormis inimestele mingilgi määral tehtavad (eriti teine, kui sul on normaalsed kerelihased + ulatad oma varvasteni, pole seal midagi rasket) ja arendavad jõudu ja painduvust (esimese puhul just puusade painduvust, mis on väga oluline) ning aitavad kaasa kõigi teiste asendite paremale sooritusele. Nii et kui me lähtume sellest, et jooga eesmärk on keha ja vaimu eest maksimaalselt hoolt kanda, tulekski algusest peale võimalikult palju erinevaid harjutusi teha, et keha areneda saaks.

Muide, need reeglid ei ole TEGELIKULT sugugi kivisse raiutud. Sel teemal on palju arutletud ja nagu kasvõi siin kommentaaridest välja tuleb, õpetas Guruji ise ka alguses ikkagi tervet seeriat korraga ja alles hiljem muutis oma lähenemist, nii et poos, mida sa võtta ei suuda, jääb su viimaseks poosiks, kuni sellega hakkama saad. Kommenteerija, kes ise on joogaõpetaja, ütleb, et küsis tema käest, kas ta peaks oma õpetamises lähtuma Guruji varasemast õpetusest või ka suhtumist muutma, Guruji leidis, et lase aga edasi, nii nagu sa teinud oled. Ehk siis nagu see liiga tihti juhtub, oli originaalis suhtumine tunduvalt lebom, aga jüngrid läksid hoogu. Meie õpetaja näiteks rääkis, kuidas ta vanasti jõi alati pärast joogat suure klaasi kokat ja väga nautis seda, aga ühel hetkel jättis maha ja elab nüüd tervislikumalt – Guruji ise aga oli nii suur kohvisõltlane, et armastas isegi naljatada, et “no coffee, no prana,” ja ei arvanud sugugi, et seal midagi maha jätma peaks hakkama. Buddhagi oli ju selline lõbus paksuke, aga tema järgijate hulgas on hulganisti lihasuretajaid.

Ahjaa, artiklis juhitakse tähelepanu ka sellele, et ei ole väga tervislik ainult esimest seeriat teha (mõni teeb seda ju AASTAID ja kuus korda nädalas) – esimene seeria sisaldab väga palju ettepainutusi ja väga vähe vastupainutusi (sild ja paar seljapainutust). Seega tuleks sellele midagigi vastukaaluks teha, miks mitte näiteks teise seeria lihtsamaid harjutusi. Mina armastan trenni lõpuks teha ülemisel pildil olevat skorpioni variatsiooni, mis tegelikult vist üldse neljandast seeriast on. Nagu pildilt näha, teen ma veel põhimõtteliselt KÕIKE valesti (kui tahate näha, kuidas see TEGELIKULT käib, siis vaadake siia) – selg pole piisavalt lahti, tasakaal pole piisavalt hea, jõudu pole piisavalt, – aga see aitab trenni lõpus selga korralikult teisipidi ka venitada ja küll ta aeglaselt järele annab, nii et saan kumerust suuremaks ja selle võrra ka pea rohkem püsti. Ja ei tule mulle keegi ütlema, et minusugune esimese seeria nublu seda teha ei tohiks.😀

Tegelikult ma saan aru küll, et igaüks teeb oma kodus omad reeglid, nii et eks ma seal pean nendega arvestama, sest samas tahaks ju vahepeal, et keegi sind asendisse sätiks ja suunaks. Kurb lihtsalt, et ei ole Tartus sellist kohta, kus saaks natuke vabamalt seda asja teha, ilma et keegi pahandama hakkaks. Kui ma nagunii maksma pean selle eest, eelistaks ju igas mõttes sobivat teenust. Praegu on paratamatult seis selline, et teen kodus sellist trenni, nagu tahan, ja siis käin vahepeal seal ja teen kuulekalt lubatud viisil ja lubatud piirini – sest kui ma ise selle õpetaja valisin (isegi kui valiku aluseks on eelkõige valimi väiksus), tuleb teda ju ometi austada.

9 kommentaari

  1. Ehk siis nagu see liiga tihti juhtub, oli originaalis suhtumine tunduvalt lebom, aga jüngrid läksid hoogu. Meie õpetaja näiteks rääkis, kuidas ta vanasti jõi alati pärast joogat suure klaasi kokat ja väga nautis seda, aga ühel hetkel jättis maha ja elab nüüd tervislikumalt – Guruji ise aga oli nii suur kohvisõltlane, et armastas isegi naljatada, et “no coffee, no prana,” ja ei arvanud sugugi, et seal midagi maha jätma peaks hakkama. Buddhagi oli ju selline lõbus paksuke, aga tema järgijate hulgas on hulganisti lihasuretajaid.

    hih. mulle meenus, mida A. rääkis ühest tuttavast vaimulikust, kes muidu käib mulle oma sõnavõttudega enamasti närvidele ja on oma peagut kõigis vaadetes minu vastand. Aga see üks asi, mis ta ütles, mulle meeldis: kui ta irvitas oma koguduse liikmete üle, kellel pidi olema kole raske leppida, et “Jeesus ei olnud sama püha kui nemad”.

  2. Kas päriselt on Tartus ainult üks koht, kus joogat tehakse?

    • Konkreetselt ashtanga joogat guugeldades leidsin ma ainult ühe teise koha, mingi crossfitikeskuse, kus esmaspäeviti see ka on (kirjutasin sinna, äkki on tõesti mulle sobivam koht, sest noh … ei ole vist asja, mis oleks rohkem saavutusele keskendunud kui crossfit) – teised joogastiilid on hoopis teistsugused, hoopis aeglasemad ja rahulikumad.

  3. Vaatasin seda esimest pilti ja mõtlesin, et kui pildil on Rents, siis Rents on väga ilus naine, aga ta ei tea seda lihtsalt. Paras lits ju harki taeva poole. Aga need juuksed. Kui Rentsil mõistust oleks, siis väga ei peaks pingutama et natuke sättimist, siis sulaks lokkides Rentsi ees mees nagu või sulab Tallinn päikese ees.

    • Vaatad seda pilti, kus nägugi näha pole, ainult parukas, aga sellest hoolimata annad kiitva hinnangu. No täname-täname.

      • Kui eriti pede olla, siis oma juustega teed ikka neile “ilublogidele” silmad ette ja minu arust muidu oled ka ilus, aga feminism käsib Sul olla “Sina ise”. Ka tõde võib olla mage. Vahel mage tõde on nagu komm või siis mitte.

        • Usu mind, ma olen just selline, nagu ma loomulikult olen. Ehk asi selles, et isaga kasvanud, ehk lihtsalt geneetiline loos. Ja ma ei kavatse hakata teesklema õrna naiselikku printsessi, kui ma seda loomu poolest pole. Seda enam, et mulle ei meeldi kunagi mehed, kes võiksid tahta õrna ja naiselikku naist. Kleiti kannan küll suvel pea kolmandiku ajast, aga iseloomu see teatavasti pehmemaks ei muuda.

    • Ilusad juuksed on väga lihtne, Oglaf õpetab: http://oglaf.com/incubus/

      • S.o. ma ei kinnita ega lükka ümber, et Rents seda meetodit kasutab, aga…


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid