Mul oli juba mitu päeva selline näriv tunne, nagu oleks midagi ära unustanud. No ja täna hommikul ärkasin üles ja mulle meenus, et ma ütlesin oma väikevennale vähemalt kuu aja eest, et ta sünnipäevakingitus jõudis postiga kohale – ja ma pole seda siiani üle andnud. Sünnipäev ise, muide, oli aprillis. Nii et oleks nagu viimane aeg … Ta on selline viisakas ja taktitundeline ka, pole poole sõnagagi meelde tuletanud seda, erinevalt minust, kes ma Reeda käest kokku sada korda küsida jõudsin, et no kamoon, kus mu kinkekaart on siis nüüd.
Oh jah, eks me peame elama nende kaartidega, mis meile jagatud on. Nagu rahvasuu ütleb, kui ei vea õega, veab diskreetse matemaatikaga jne.
Ahjaa, intervjuus avaldas arvamust Mihkel Raud, kes ütles, et kui tütar tahab seksikate kuttide pärast maadlustrenni minna (sest no mil muul põhjusel ta ikka sinna trenni tahaks), tuleb talle selgitada, et poistele ei meeldi tüdrukud, kes nendega maadlevad. Slaava boogu, Mihkel, ma ei tea, mis alustel sina naisi valid (kuigi no teatud kriteeriumid on ajakirjandus koju kätte toonud, nii et selliste naiste sihtgrupp tahab vist eelkõige sellist vaikset ja ilusat kodumasinat), aga ma käisin seitse aastat koos hulga teiste tüdrukute ja naistega karatetrennis ja no ei olnud meist kellelgi probleeme ei kavaleride hoidmise ega leidmisega. Mis on ju maailmas see kõige olulisem asi, nii et jess, olime ikka NAISED. Mõni neist naistest oli suisa stereotüüpselt naiselik, duširuumis käis pidevalt arutamine, kuidas sinikaid varjata, et ikka miniseelikuga käia saaks jms. Kuigi, tõsi küll, kui nüüd mõtlema hakata, siis tuleb tõdeda, et üldiselt ei olnud sealsete naiste elukaaslased/abikaasad samad mehed, kellele tatamil rusikaga kõhtu ja jalaga pähe löödi. Aga oma tütre vagiina pärast ei pea sa muretsema, Mihkel, küll see ikka kasutust leiab, nii et sellega on kõik hästi.
Muidu olen ma nädal aega tulevaks nädalavahetuseks valmistunud ja ootan seda nagu laps jõule. Telk on hangitud, madrats on hangitud, magamiskott välja kaubeldud, söögiplaanid tehtud, inimese nägu pähe orgunnitud, isegi see klubipusa, mis maikuust saadik ootas, et keegi temast õliplekid välja peseks, sai eile nõudepesuvahendiga nühitud. Kõik on valmis üheks suurepäraseks ronimisrohkeks nädalavahetuseks ja toredaks õhtuseks ajaveetmiseks. Kui nüüd ainult see ilmateade nii niru ei oleks.
Sa oled ka minu nädalavahetuse ootused nii täpselt kirja pannud,
et mul jääb üle vaid sind tsiteerida ja ainult üks sõna asendada:
“Muidu olen ma nädal aega tulevaks nädalavahetuseks valmistunud ja ootan seda nagu laps jõule. Telk on hangitud, madrats on hangitud, magamiskott välja kaubeldud, söögiplaanid tehtud, inimese nägu pähe orgunnitud, isegi see klubipusa, mis maikuust saadik ootas, et keegi temast õliplekid välja peseks, sai eile nõudepesuvahendiga nühitud. Kõik on valmis üheks suurepäraseks perseiididesaju (ronimisrohkeks) nädalavahetuseks ja toredaks õhtuseks ajaveetmiseks. Kui nüüd ainult see ilmateade nii niru ei oleks.”
http://tehnika.postimees.ee/3789347/pohjalik-graafik-mida-kujutab-endast-voimas-perseiidide-sadu
Eks see ronimine ole ka üks perseiididesadu, aga sel hetkel soovitakse ainult, et julgestaja telefoni ei vahi 😀
Ei usu mina, et keegi teine veel nii laisk on, et mitu kuud paari plekki välja pesta ei viitsi. 😀
See on nüüd küll mõtetu süülisus.
Julge hundi rind ON alati rasvane 😀
laiskusest ja pesumasinast sõltumata.
henzen, ronid astronoomide kokkutulekule? see on ju alles nädala pärast?
Perseiidid ei ole book’tud kindlaks kuupäevaks.
Valitakse kuuvaba augustikuu öö nende vaatlemiseks,
et oleks piisavalt pime, selge ja soe sume suveöö 😀