Ohtlik on see ronimisevaba nädal, tõesõna. Me siin ju pooldame sportlikke eluviise, nii et mõtlesime teise juhatuseliikmega, et läheks ja prooviks õige Püssirohukeldris pulli taltsutada, sest noh, nagu ronijad ikka ütlevad, mis seal ikka juhtuda saab. Nimelt on igal neljapäeval Püssikas rodeoüritus, kus saab võistelda selles, kes kõige kauem kunstpulli seljas püsib – ja kui see ei ole lõbus, siis ma ei tea, mis see lõbu üldse on. Kusjuures selgus, et meie ajastus oli suurepärane, sest mees, kes seda asja orgunnib, rääkis, et juhtkond olevat otsustanud, et üritus pole kasumlik ja seetõttu jääb august selle viimaseks kuuks. Ma arvan ausalt öeldes, et siin on asi pigem kehvas turunduses, sest tegu on ju kohaga, kus käib üsna kindel sihtgrupp (ja üldiselt need ei ole üliõpilased), teised inimesed pole sellest üritusest aga midagi kuulnudki. Kui seda näiteks välisüliõpilaste seas reklaamida, siis vähe ei tahaks nad täis peaga teistele muljet avaldada. Ja välismaalaste suur pluss on see, et igal semestril tulevad uued (aga täpselt sama noored ja täpselt sama lollid), kelle jaoks see jälle uus ja huvitav on. Nii et tuleb lihtsalt paremini valida, kellele ennast müüa. Aga see selleks.
Kuna ma läksin sinna otse oma väikevenna jalkamängult (Tartu Random võitis, juhhei!), olin ma täiesti läbikülmunud. Lisaks olid laval need noormehed, kes laulavad mingist göölfrendist Hispaanias, kes kohe sugugi ei tahtnud lõbusamaid tuure üles võtta (kuigi tuleb öelda, et laulda oskavad nad küll), nii et selleks, et end käima tõmmata, võtsime Nelega alustuseks ühe spordijoogi, mida muu maailm tunneb ka Iiri kohvi nime all. Aitas küll ausalt öeldes, selle aja peale, kui alus täis pumbatud sai, oli juba hulga soojem ja julgem tunne. Nii et soovitan teilegi, kui mõni asi potentsiaalselt ohtlik ja hirmus tundub, siis tehke enne väike naps alla.
Kui alguses tundus, et me Nelega vist kahekesi võistlemegi, ja tekkis juba väike lootus, et üks meist selle esikoha koju viib, siis ühel hetkel ilmusid välja kaks noort daami, kellest üks oli esiteks Eesti meister ja teiseks meist tunduvalt paremini valmistunud (st ilmunud kohale aluspesus, sest hõõrdejõud jne). Kaalusin juba samuti pükste jalast heitmist, aga siis tuli meelde, et klubi särgiga vist ikka hästi ei sobi. Ma olin just jõudnud sööma ka hakata, pidin oma hakk-kotleti kõrvale panema ja pulli otsa ronima, lootes, et ehk ei tule see taldriku sisu kohe teisipidi välja tagasi ka. Ilmselt just liigsete riidekihtide ja valede eluvalikute tõttu jäi minu ja Nele esimene sooritus ka üsna kesiseks, aga kuna meid oli täpselt neli (ja me mõlemad saime esimese katsega vist täpselt 15 sekundit), saime mõlemad kohe finaali edasi.
Ahjaa, kohe pärast esimese katse lõppu, avastasin, et mu vend, kes oli tulnud MULLE kaasa elama, kallistas tervituseks seda osavat tüdrukut. Nii et loomulikult läksin ma sinna ja küsisin, et mis kurat siin toimub, mis reeturid need mu konkurente kallistavad. Tüdruk hakkas naerma ja ütles:”No anna andeks, aga PÄRISELT, SINA ei ole mulle küll konkurent.”
Burn!
Ma ei saanud isegi vihastada, sest a) tal oli õigus ja b) see OLI hea comeback. Aga teine katse läks nii mul kui ka Nelel juba hulga paremini, kuigi staaridele pidime siiski alla vanduma. Igatahes oli see üritus täiega äge. See raputamine andis sellise adrenaliinilaksu, et mul sealt ringist ära tulles jalad täiega värisesid ja peaaegu oleks baarist üldse maksmata minema kõndinud, sest üldse ei olnud meeles enam sellised pisidetailid. No vaadake:
Ahjaa, meeste pullikatsumise võitis tüüp, kellel oli lausa imeline tasakaal. Tõsiselt, ta nägi välja selline, nagu ta võiks seal istudes vabalt veel ühe käega õllekannu hoida (me ei küsinud luba ei filmimiseks ega selle kasutamiseks, nii et kui ta pahurdama peaks, pean maha võtma):
Nii et kuna meil oli seal kaks kaljuronimisklubi juhatuse liiget, siis otse loomulikult valmis kibekähku selline kiri, mille mu väikevend lahkelt kohale toimetas (miks idee autorid just minu nime sinna panid, jäi segaseks, aga ilmselt on asi selles, et ma olen ometi juba tükk aega klubi mitteametlik PR-juht):
Kes siit välja ei lugenud, siis seal oli:
Sest kamoon, poisil on ilmselgelt loomupärased eeldused olemas, milleks seda annet mingi pulli seljas raisata (rääkimata sellest, et pullikarjäär lõppeb ju kahe nädala pärast, siis on vaja uus hobi leida). Ma arvan, et nüüd me hakkamegi trenni inimesi ainult otseturunduse kaudu otsima, ei kuluta energiat nendele, kellel nagunii piisavalt indu ega annet ei ole. Nii et panus klubi arengusse jälle antud, saab taas mõnda aega öösiti rahulikult magada.
Pärdikute päevaraamat 