Ega mina ka alati üksi ei jõua kirjutada

Isegi üksi lugeda ei jõua. Ei ole seda ajakest. Küll aga võttis üks minu sõbranna end kokku ja luges läbi Mari-Leenu kultusteose (mind you, kaks erinevat linki on seal) tema elust Arnoldiga semmides. Avameelselt. Nii et vahendan teilegi, et ikka kõik teaksid, kuidas noortel elu käib või vähemalt paari aasta eest käis, ajad ju muutuvad nii kiiresti. Nii et kõik joone all järgnev ei ole mitte minu enda sulest, vaid Ivshi kirjutatud.

Rents andis mulle austava ülesande tuua teieni parimad palad suurteosest „Avameelselt Arnoldist“, mida ma töö kõrvalt otsustasin ajaviiteks lugeda (et teie ei peaks seda tegema).

Esiteks tuleb alustada sellest, et me saame teada mingite Gretede, Laurade ja Birgitite teismeea seksuaalelust hulga asju: et keegi Priit kabistas mingit valet eite jne – the usual. Nii nende Priitudega tihti on küll. Aga ma nõuan Arnoldit, ma ei tulnud mingist Priidust lugulaulu lugema. Sõbrannade seksuaalelust pajatava osa kliimaks toimub siis, kui Laura omasõnutsi „armatses seal madalas vees, see on ta elu seksikaim asi üldse”. Enough said!

Vahele väljavõte autori luulevaramust (mida ülistasid ka sõbrannad):

„Ei ole vist inimest, kes teda ei teaks.
Ta on kuulus, haruldane ja südames nii hea.
Paljud peavad teda veaks,
ei mõista, et hinges on ta hea.
Ta on vaid natukene arusaamatu,
aga see ei tee temast saamatut.
Ta on targem, kui osad meist.
Ta on kavalam, kui paljud meist.
Ta oskab end maksma panna
ja ta ei anna kõrgesti alla!
Ta võitleb, kuni sulgub viimne uks,
sest temas püsib usk.
Usk – hakkama saada ja kaugele jõuda.
Võibolla on see naiivne, aga ei saa ju nõuda,
et ta kaotaks usu –
usu endasse ja oma tegemistesse.
Ma tahan alati ta kõrval olla,
ka siis kui miski läheb nihu.
Ma ei lase tal anda alla.
Kui ta jääb kaotajaks, ei ole mul kahju,
sest ma tean, et ühel päeval ta võidab,
mis siis, et hetkel veel vaid oma unistustes sõidab.
Ta võidab ja ka siis olen ma ta kõrval.
Ta saab hakkama, sest ta on Arnold Oksmaa!“

Nüüd, kus teie hingekesed on kostitatud, jätkame praktilise poolega. Teose arenedes selgub, et autor nagu tahtis Arnie’t (nii ma teda hellitavalt kutsun) ja ei tahtnud ka. Ja natukene tahaks nagu Arnie’st parem olla, aga siis ameleb sellega mingis autos. Nojah, see selleks. Tegelikult ma ei tulnud teile siia mingit arvustust kirjutama, vaid edastama mõttekulda.

Autor ei hakka pikalt heietama ja laotab lihtsalt kõik Arnie kirjad meie ette laiali. Enda kirju ta muidugi meile ei näita. Saame näiteks teada, et Arnold pole omasõnutsi „avanud autorile oma teaduslikku poolt ja sellest on ainult kahju.“ Diagnoosist räägib? Või mida? Naistele teatavasti meeldivad sellised krüptilised mehed, niisiis liigub Arnie õiges suunas.

Arnie’l on nii paremaid kui halvemaid päevi. Järgnevas kirjeldab ta koledat vahejuhtumit kasuemaga: „Milvi oli nii vihane, et temast ma ei hooli, ma ju hoolin ja ta on mulle armas, aga sina oled armsam. Ta kõik söögi pani minu külma korterisse ja see on kurb.“ See on tõesti kurb. Kui keegi nüüd mõtleb minna välja uurima, mille kohta see käis, siis ma säästan teie vaeva ja ütlen, et ma ei rebi siin midagi kontekstist välja – see on kõige kontekstipuudulikum raamat, mida ma elus näinud olen.

Arnold kirjutab ka: „Õhtu on veel pikk ja sa oled seda väärt, et sulle oma tegelikust minast ja isikulisest fenomeni käsitlusest rääkida. Ma ei taha jätta endast muljet et olen ülitark, ma lihtsalt olen vahel teise mõtlemisega.“ You have succeeded, my friend!

Justkui vahepalana saame teada, et proua muusikamänedžer Ane teab, milline peab olema ühe khm staari khm pruut: „Ane leidis, et avaliku elu tegelasel vöiks olla ilusam tüdruk. Olin näidanud Mari-Leeni pilte ja siis ta ütles, et nagu liiga korpulentne või nii.“ Kas nad mõtlesid härra Gunniga Arnoldist päriselt-päriselt nagu staarist? Aina enam hakkab tunduma, et siin loos on totusid palju rohkem kui üks.

Edasi tuleb rubriik kui-ma-ära-suren-kas-sa-nutaksid ehk autor ei saanud seksutada ja pöördus järgmisel päeval objekti poole teabenõudega: kas sa tahaksid minuga seksida muidu vä? Arnie tuntud headuses: „No mind paneb natukene punastama see teema, kuna olen ju intelligentne inimene. Mul on rõõmus tuju ja see on samas väga hea. Mu elu on ju üles ehitatud seksi peale ja kes meist siis seda ei teeks. Sinuga meeldiks mulle väga seda teha, kuna sa oskad hästi flirtida ja oled meelas ju voodis. Sa oled tõesti voodis hea ja tunnistan ausalt…“ Ma pole küll sinuga seksinud, aga ma tean, et sa oled voodis hea. Õpeta mulle ka seda kunsti, oo spirituaalne treener! Tahan ka peale vaadates teada!

Kuigi autor tegelikult Arnoldit ei taha (aga samas natuke tahab), siis ta ikkagi teeb erinevaid asju Arnoldiga samal ajal, kui ta käib ajakirjanduses rääkimas, kuidas ta ei taha midagi teha Arnoldiga. Jõuame autori enda sisekaemuseni: „Hiljem täditütrelt sünnipäeva kohta uurides kuulsin, kuidas ta ütles, et ei usu iial, et minu ja Arnoldi vahel võiks midagi olla. Ometi nägi ta meid koos… Ma tean, et ma punastasin. Ma tundsin end selles suhtes hästi, et ma võin kõike teha ja keegi ikkagi ei usu.“ Khm, kuidas seda nüüd sulle, armas autor, tõlkida? Ütleme siis niimoodi, et keegi ei uskunud, et sa võid nii loll olla.

Ma saan aru, et te hakkasite muretsema, kuidas Gunnil läheb. Aga palun. Arnie kiri autorile:

„Tere Mari-Leen.

Loodan, et sul on Rootsis kõik hästi ja et sul oli väga vahva. Sinuga sooviks ma kohtuda, alles pühapäeval, kui Tallinna tagasi jõuan. Ma ei saa sinuga kohtuda enne pühapäeva, kuna olen tööl. Ja mul on töö väga oluline. Ma lahkun laupäeva lõunal Viljandi, ja lähen koos Tõnuga.

Nii et head tagasijõudmist Tallinna ja kohtume pühapäeval. Ma tunnen sust puudust!

Gunnar on oma jalaga operatsioonil.

Arnold.“

Arnie’le polnud ka probleemiks öelda ühes ja samas kirjas „Sa oled üks vastik ja värdjas tüdruk. Loomulikult sa jahid minu raha, ega ma peast soe ole“ ja „Kohtume sinuga alles esmaspäeval“. Lisaks sain mina elutähtsa õppetunni eluks: „Loodan, et saad ka aru kui andekas ma olen, et BNS võtab minu koostatud pressiteated ja lood vastu, kui vaja oskan igaühte vägagi hästi ninapidi vedada, sest ma olen inimene“. „Kaval nagu inimene“ on uus Eesti nokia!

„Mul on ka Milvi ja Ilme üle väga hea meel ja usun, et ka sul minu üle, et nad mul on olemas.“ Miks ma mõtlen ainult Malluka seast?! Mul on ilmselgelt probleem.

Teose lõpp läheb aga täitsa käest ära. Nimelt ütleb autor, et neil on „tegelikult Arnoldiga nii palju mälestusi, et neid kõiki kirja panna oleks võimatu. Selliseid armsaid, väikesi, kahelauselisi mälestusi on sadu.“ Ma ütlen suure saladuskatte all, et kui kahelauselisi mälestusi on näiteks 300, siis see teeb 600 lauset. See on umbes 1400 lauset vähem, kui selles raamatus.

Peale 36 lehekülge räägime me jälle millegipärast mingist Tanelist ja Laurast. Spoiler alert: nad läksid lahku ikkagist. Vähemalt ei käinud too Tanel klassiõde käppimas, nagu Priit.

Autor kostitab meid lõpetuseks luuletusega Rootsi toonasest euroviisulauljast:

„I love to.

I love to watch your video
I love to watch how you play piano
I love to watch how you sing
I love to watch how you smile
I love every detail in you!“

Raamatut jääb lõpetama 23 lk omavahelisi sms-e. Vat seda ei viitsinud isegi mina lugeda. Kui keegi viitsib, siis andke teada, mis seal ka head oli.

Disclaimer: ma saan aru, et me kõik oleme olnud noored ja lollid ja võib-olla pole ilus naerda, aga teatavasti on naer terviseks ja mina pole relva ähvardusel käskinud sellist raamatut kirjutada. Head tervist on mul aga praeguse elustiili juures hädasti vaja.