Naisi ei saa usaldada

Sõber käis minu juures söömas. Mainisin, et äge, järgmine kord on sinu kord süüa teha.

“But, but … I THOUGHT THIS FOOD WAS NO STRINGS ATTACHED!”

Rumal mees, millal naistel enne miski no strings attached on olnud.

Raske on ju

Üritasin eile esimest korda uue ahjuga kooki teha. Mul on nimelt nüüd gaasipliit ja seega ka gaasiahi, mis teatavasti on natuke tundlikum kui tavaline. Temperatuuri kohta polnud seal ka midagi kirjas, numbrid olid 1 kuni 9 ja siis eraldi max. Nii et kui retseptis oli kirjas, et pane 200 kraadi peale, panin ma umbes seitsme peale ja mõtlesin, et see võiks ju sobida küll. Tegelikult oli ikka paljuvõitu ja kook on alt ikka tiba kõrbenud. Maitseb normaalselt, ülaltpoolt vaadates näeb suht meh välja, oleks vist võinud natuke rohkem vahustada neid asju ikka. Aga ei ole kerge gaasiahjuga, peab vist harjutama enne natuke, kui siit päris häid asju tulema hakkab.

Ahjaa, kas keegi teab, kust saaks samasuguseid pükse, aga selliseid, millel poleks tagumiku peal suur auk? 😀 Ma kunagi Seppäläst ostsin ja olen neid nüüd miljon aastat kandnud ja need on ribadeks kulunud, aga no ma ei raatsi ära visata, sest ma ei ole kuskilt mujalt leidnud selliseid, mis oleks sama mõnusast materjalist ja normaalse mustriga, ilma mingite roosade lintideta vms. Riie on muidu mingi suht tavaline flanell, lihtsalt kui ma katsun poes mingeid pidžaamapükse, kipuvad need alati megaõhukesest materjalist olema.

Muidu on sügis. Metsik kakaoisu jms, mis mul jahedamate ilmadega kohe tuleb. Ei ole enam pääsu, winter is coming. Üritan ennast veel tagasi hoida, sest ei taha reaalsust tunnistada, aga käes tema on.

Ja mina olen täiega viienda vaheaja poolt. Tore, et see tehti.

Lõpetuseks. Kuna mõnel tundub ikka veel selle kontseptsiooniga raskusi olevat (nagu ka objekti ja subjektiga, aga päris emakeeleõpetaja ma ka ei ole, nii et las see jääb), olgu see siia lisatud. Vajutades läheb suureks. Sõnavabadus tähendab, et sul on õigus oma arvamust avaldada. See ei tähenda, et su tööandja ei tohiks sind näiteks vallandada, kui sa selle arvamusega firma huve kahjustad, või et su sõbrad ei tohiks sind pikalt saata, kui sa seda nende kodus teha üritad, või et keegi peaks võimaldama sul seda arvamust ilmtingimata nende pinnal väljendada. Ma ei aja siit kedagi ära, kes viisakalt käitub, kui ta ka minuga ei nõustu, aga seda, kust läheb liigse ülbitsemise piir, otsustan ma jätkuvalt ise. Ja ma tõesti ei tea, kuidas populaarsed blogijad üldse elada suudavad, kellel kogu aeg sada sõimukommentaari, mulle käivad oma paar tüütustki piisavalt kesta peale. (Ja kommentaaridest üldiselt on nii sobivalt Mallu ka just kirjutanud, ilmselt on asi selles, et täiskuu ajal need hullud aktiveeruvad ja siis pärast seda ikka tuleb jutuks.)