Teate, mul on tegelikult kiire ja ma olen väsinud, aga tahtsin enne magamaminekut öelda, et mul on nii hea meel, et Ronimisministeeriumis tittedele piirangud peale pandi. Kuni 14aastased ei tohi seal enam pärast kuut õhtul möllata (ja ilma vanemata muidugi üldse mitte). Lapsevanemad ei tee oma võsukeste elushoidmisel just parimat tööd, ühele titele olen ma juba otsa kukkunud (silma järgi pakuks, et ta oli kolme-nelja-aastane, see ei ole tema enda süü, aga kui laps läheb ainult ühe vanemaga sellisesse kohta, on tulemus ALATI see, et lapsevanem ronib ja titt mängib teiste ronijate all liigeldes vene ruletti*). Laupäeval oli üks pere kahe lapsega, kusjuures vanemad hoidsid tõesti kogu aeg lastel silma peal, rohkem nende pärast sinna tuldud oligi, tehti lastest pilti ja käidi neil järel jne – ja IKKA pidin ma ühe korra ühele neist lastest “KÕTT” karjuma, sest ta jalutas ühe hädiselt sloper’i küljes rippuva välismaalase all, keda hoidis seal ainult pime usk ja toores tahtejõud. Ema näost oli näha, et mõtleb, kas tuleb mu peale karjuma või mitte. 😀 Aga no kamoon, kui meie 85-kilone välismaalane su lapse otsa kukub, on su laps vigane ja meie välismaalasel ilmselt ka valus. Ja temast on meil ju kahju, kes mind hiljem trennis julgestab, kui tal käsi valus on vms.
* Umbes miljon korda olen kuulnud, kuidas issi ütleb nelja-aastasele, et “vaata, et sa teiste ronijate all ei kõnni” – väga kena muidugi, aga esiteks ei ole ta selles vanuses veel võimeline pikalt midagi meeles pidama ja teiseks on tal oma väikese kasvu tõttu ka raske kõrgemale näha, sest tema pea peab selleks hulga rohkem kuklasse käima. Nii et taevale tänu, mina olen rahul.
Pärdikute päevaraamat 
Hm. Sitt uudis. Sisuliselt tähendab see, et lapsed ronima ei saa. Sest mis nipiga pääseb laps + vanem sinna keset päeva? Sul on pohlad, aga mul on siin tüübid, kes nuruvad, et läheks. Ja tööpäeva õhtu on enam-vähem ainus võimalus.
Ma probleemist saan aru, aga see vanusepiir võiks olla 10, mitte 14.
Samas – mul on vaid mu arvamus, ronimini rahval on konkreetne kogemus.
10aastasega on see probleem, et vanem arvab, et ta on miniatuurne täiskasvanu, aga tegelikult on ta idioot, eriti rühmas. Aga vanem usaldab, ei valva enam eriti hoolikalt ja teistel inimestel on jama rohkem kui rubla eest.
Probleemi poleks, kui need lapsevanemad lastega koos ronima minnes siis tõesti NENDEGA KOOS roniks. Aga väga tihti jooksevad lapsed karjudes ringi ja kõik muud ronijad peavad vaatama, kuhu istuda või astuda. Not cool.
Ma pean tunnistama, et ma tahaks küll oma tite (8A) viia ronima (sest noh, sellel ühel korral, kui ta kaasas oli, siis oli ta asjast vägagi huvitatud), aga Tartus vist pole see väga võimalik, isegi, kui ma ise temaga tegeleks (päriselt tegeleks, mitte, et mõtleks, et ah, saab ise hakkama. Ma tean, et ka sellises vanuses veel väga meelde ei jäeta asju.)? St, vihje on, et keegi võiks spetsiaalse laste ronimistunni orgunnida hoopis.
ronminis on laste TRENN.
Tallinnas Lasnamäel olid ronivad lapsed täiesti teretulnud. Kui nad RONISID. Usun, et kui sa firni / cruxi seinatrenni lapsega kohale ilmud ja tõestad, et ta käitub asjalikult, on kõik okei.
Kümnene ongi mini-täiskasvanu. Aga kui sa ta sõpradega üksi jätad, siis ta käitub – mitte kui idioot, vaid kui laps. Ma arvan, et laste _kamba_ ronmini viimine ja hooleta jätmine on igal juhul halb mõte, ka kümneste puhul. Aga koos vanemaga või ühe sõbraga reaalselt roniv kümnene võiks ju kuidagi seina peale saada.
Tead, teoorias see peakski nii olema, aga kõik need lapsed, kellele mina peaaegu otsa olen kukkunud või kelle pärast raja pooleli jätnud (sest nad ronivad risti üle raja või otse mu alla ja ma ei julge projektida nii ju) on olnud seal a la kahekesi. Vanemad ilmselgelt on kuskil. Ja nad ei ole olnud kuuesed või kaheksased, vaid tiba vanemad. Ja üks karjus mulle: “Tule eest!” – ehkki mina ronisin värvirada ja tema tahtis ülevalt serva pealt alla hüpata. Nii et mingi väike probleemikene ikka on sellegi loogikaga kahjuks.