Ei iial enam

Tõmbasin telefoni äpi, mille abil saab sõpradega (ja võõrastega ja arvutiga) malet mängida. Kohutav. Mu oma vend tegi sellist reipi mulle, et viisakates peredes sellest isegi ei räägitaks enam kunagi. Kätel ta juba kõnnib minust paremini, ma ei saa aru, oli seda nüüd siis veel vaja? Hea seegi, et ma ilmselgelt see seksikam olen, muidu oleks päris nutune seis.

Üldse ei saa ma paljudest asjadest aru. Näiteks sellest, kuidas inimesed üldse niimoodi malet mängida suudavad – või vanasti kiri-/telefonimalet mängisid. Vahepeal läheb 30 sekundit mööda, ma tõlgin oma töös kaks segmenti ja selle aja peale on mul kõik ammu meelest ära läinud, kes kuhu käis või mis mul plaanis oli ja kas mul üldse midagi plaanis oli jne. Ja no siis ongi järsku kümme koledat suurt EKRE-last mu vaese paganakuninga ümber piiranud ja tahavad teda ristiga pähe peksta, sel ajal kui mina nutan kõhuli maas. Pean ikka Chessmasteri uuesti tõmbama ja selle abil uuesti päriselt mängima õppima, enne kui inimestega kokku julgen minna.

Mul ei ole enam mitte midagi öelda

Tõsiselt. Teised inimesed teevad SÜNNITUSMAJAST OTSEÜLEKANDEID. Seda piiri saaks nüüd nihutada ainult siis, kui ma läheksin lahtisele südameoperatsioonile ja seda laivstriimiksin. Või noh, oma sünnitust lähivaates vms. Kuni selle hetkeni on nüüd kogu ülejäänud blogindus mõttetu ja küündimatu.

Ehk siis minu südamlikud õnnesoovid Mallukale, kes teise lapse edukalt välja surus. PALUN ära kuula neid vaimuhaigeid, kes soovitavad sul talle Lysethe nimeks panna. Ma saan aru, et küünetehnikud on ka inimesed, aga las laps ikka valib ühel hetkel ise oma tee, ei ole vaja seda tema eest määrata.

Muidu olen ma pahur, sest ma tahaksin täiega trenni, aga ei saa, sest ma ei tunne end selle jaoks veel piisavalt hästi. Ideaalses maailmas ei läheks ma homme töölegi veel, aga olen juba end sinna lubanud, nii et pean ikka minema. Ideaalses maailmas ei läheks ma IGATAHES homme tantsutrenni, aga kui ma ei lähe, jään ma seal veel rohkem maha ja ei saa varsti enam üldse mitte midagi aru (võrreldes praegusega, kus ma olen suutnud need viis positsiooni ikka kuidagi selgeks saada). Täna on kindlasti vaja kodus tõlkida, sest tähtajad. Elu on raske.

Aga see-eest magab mu koer nii armsasti, nagu tal poleks ühtki muret siin ilmas. Jee. Ta ei tea veel, et täna lõigatakse küüsi. Tema elu on ka raske, aga hetkel elab ta veel õndsas teadmatuses.