sport

Füüsiline enesehindamisprotsess

Kuna ma olen juba esmaspäevast saadik tagasi tööl ja tehniliselt “suht-koht terve” (st haigusnähud on sellised, mis otseselt tööd ei sega), siis tahaks HIRMSASTI trenni minna. Õnneks on mul lisaks südamele, libiidole ja lihastele aga mingi mõistus ka, mis mind tagasi hoiab ja selgitab, et mõistlikum on end korralikult terveks ravida. Nii et iga päev hindan end väikeste ettetulevate asjade põhjal, näiteks:

  • kas trepist viiendale korrusele kõndimine võttis hingeldama? (Vastus: natuke veel võtab, aga mitte enam märgatavalt)
  • kuidas ma töökaaslastega võrreldes riides olen? (tavaliselt olen mina maikaga, nemad pikkade käistega ja kurdavad, et külm on, üleeile oli olukord veel vastupidine, eile võrdne ja täna oli mul juba jälle nii palav, et kiskusin akna lahti, kuigi pidin selle Henriku igisemise peale kohe teisipidi jälle kinni panema – ma vannun, et ta istub pool päeva mütsiga, ma ei saa aru, kuidas tal külm saab olla)
  • köha-nohu? (magasin teisipäeva öösel esimest korda terve öö, ilma et oleks köhimise peale üles ärganud. ühe normaalse padjaga. köhin nüüd ainult pärast sööki-jooki. nohu veel on.)
  • pearinglus? (ainult siis, kui ootamatult püsti tõusen, mis on üsna tavaline. kuumahood käivad, aga see võib lihtsalt lähenev menopaus olla)
  • külmavärinad? (pole sel nädalal olnud)
  • reaktsioon lühikesele madala koormusega trennile?

See viimane on vist kõige kõnekam. Esmaspäeval käisin ikka tantsimas, pärast seda olin täiesti omadega läbi. Hiljuti proovisin huvi pärast üht maksimumseeriat lõuatõmbeid teha, et näha, kas baastase on sama (on), ja kui tavaliselt on pärast seda käelihased väsinud, siis seekord olin pärast ÜHTE seeriat lihtsalt täiesti kurnatud. Piisavalt, et mitte rohkem teha. Eile tegin joogat ja pidin puhkepause tegema. Täna olin omadega nii läbi, et ei jaksanud joogat ka teha. Vist ei peaks siis veel homme trenni minema. 😀 Ma ise mõtlen küll, et ei tea, kui ainult tehnikaharjutusi teha … Aga noh, pühapäevaks olen end korralikult välja maganud vähemalt, selle aja peale ikka juba natukenegi end seina peal liigutada võib. Loodetavasti ei kehti trennikaaslaste kohta see, et mida harvem näed, seda armsam oled, muidu nad tulevad varsti suudlema mind. Need vähesed, kes mind selle aja peale veel ära tunnevad.

faith

Tahaks sõnaloomevõistluse teha

Arutasime täna, et ei olegi head eestikeelset omasõna ingliskeelse spoiler’i (nagu spoilerdamine) jaoks. Konkreetselt mitte ühtki ideed ei ole ka. Siil pakkus välja sõna “etterääk”, aga mina ise ei oska tõesti MITTE MIDAGI pakkuda. Tahaks ometi midagi sama lahedat ja tabavat kui rüperaal või noodikäimar vms lahedad asjad, mis meil olemas on. Ei ole vaja keelt solkida, teeme ise uue sõna.

Noh? Laske tulla!

(Nutan, kui ühtki kommentaari ei tule, need ilusad suured silmad saavad teie pärast märjad olema.)