Arutasime täna, et ei olegi head eestikeelset omasõna ingliskeelse spoiler’i (nagu spoilerdamine) jaoks. Konkreetselt mitte ühtki ideed ei ole ka. Siil pakkus välja sõna “etterääk”, aga mina ise ei oska tõesti MITTE MIDAGI pakkuda. Tahaks ometi midagi sama lahedat ja tabavat kui rüperaal või noodikäimar vms lahedad asjad, mis meil olemas on. Ei ole vaja keelt solkida, teeme ise uue sõna.
Noh? Laske tulla!
(Nutan, kui ühtki kommentaari ei tule, need ilusad suured silmad saavad teie pärast märjad olema.)
Pärdikute päevaraamat 
Minu kommentaar saab olema pettumus, aga mida tähendab noodikäimar? Vabandan ette nii oma lolluse kui mõttetu kommentaari pärast.
Miks ometi vabandada, see on suurepärane võimalus haritud saata. Noodikäimar on pleiku, vahet pole, kas siis mp3-mängija või CD-pleier vms, igasugune asi, millelt noote kauni muusika kujul meile ette käiata saab.
Tänud, sain targemaks 🙂
Vusser ja vusserdama. Lähtuvalt meediumist televusser või kinovusser. Saabki slängisõna ära legaliseerida…
Filmireetlus? Või sisureetlus – sobiks ka raamatute jne puhul.
rüllama, rüllatus – nagu rikutud üllatus
Re: noodikäimar.
Tuli ühele joomasele kambale mõte, et prooviks BNS ära trollida. Mõtlesid õlle kõrvale välja Eesti Hobilingvistide Ühingu ja saatsid selle pressika lehte. Järgmisel hommikul ei saanud isegi korralikult pohmas oldud, sest nii kõva naer oli – kõik lehed olid uudise sisse võtnud.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pulk-voi-noodikaimar?id=15577530
Üks tüüp sest kambast istus mul tööl üle laua.
Ei ole võimalik 😀
Täiesti on.
http://www.postimees.ee/1651465/portaalid-levitasid-filoloogilist-libauudist
https://et.wiktionary.org/wiki/p%C3%BClk
http://orkut.google.com/c33689483-t15f433b76e68a3aa.html
jne.
“Päevauudiseid vahendavad internetiportaalid avaldasid tundmatult seltskonnalt lähtunud pressiteate, mis teavitas üldsust eestikeelse vaste loomisest mp3-mängijate tarvis.
Tõenäoliselt õnnestunud meedianaljana sündinud pressiteade jutustas Tartus tegutseva Hobilingvistide Ühingu aastakoosolekust, kus olevat selgunud eestikeelne vaste sõnadele «mp3-mängija» ning «iPod».”
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c8-meedia/motteid-kultuurist-meediast-riigist/
Ando Kiviberg:
Sõber saatis nalja pärast olematu organisatsiooni nimel välja libapressiteate, mille sisu oli lühidalt järgmine: Tartu Hobilingvistide Ühing otsis eestikeelset vastet sõnadele „mp3-mängija” ja „i-pod” ja võitis „pülk”. Press korjas „uudise” õhinaga üles ilma selle tõesust kontrollimata! Postimees Online, Delfi ja mitmed teised eraväljaanded avaldasid.
Ma kusjuures täitsa teadsin seda, aga arvasin, et rüperaal tuli ka sealt.
Rüperaal on juba vana rahvalooming. Raal on ju täiesti ametlik uudissõna kusagilt 90ndate algusest vist? Lõuna-Eestlased ütlevad selle kohta veel üsäpuutri 😀
No spoiler võiks muidugi olla pekkija eesti keeles, ma ütlen.
(Y)
Spoileri asemel võiks taaskasutusse võtta sõna “nurjam” või “nurjang”, selles mõttes, et olemuselt spoiler nurjab mingi elamuse.
Rikutis ehk rikutud elamus.
a mina armastan laensõnu, eriti kui nad on suht suupärased (oskame “boiler” öelda, oskame ka “spoiler” öelda) ja mingi olemasoleva sõnaga segi ei lähe. eeldusel, et see laensõna ei sõida juba olemasoleva ja täitsa hea sõna territooriumile.
No aga sõidab ju.
EKI:
sp`oiler autokere aerodünaamilisi omadusi muutev tarind
(mitte et ma seda auto-spoilerit vähimalgi määral heaks sõnaks peaks.)
Ja ma muidugi usun, et su “sõidab” viitab sarkastiliselt tollelesamale auto-terminile.
Ei, ma pidasin sissesõitmise all silmas _tähendusse_ sissesõitmist. Asjatut laenamist, kui omasõna – või mitu – on juba olemas. Aga kui ei ole, miks mitte laenata. Ja see, et üks sõna tähendab eri valdkondades ise asju, väga ei sega: ei ole just suur tõenäosus, et “spoilerit” korraga samas lauses eri tähenduses kasutada vaja läheks (või kui, siis tõenäoliselt keegi ekstra konstrueerib selle lause, et nalja saaks, no ja miks ta siis nalja ei võiks saada).
Kui siin juba sõnateema on – mida siinne seltskond arvab, mis on sellise ventilaatori nimi, mis näeb pmst välja nagu püstine pulk, seisab laua peal või kuskil põrandal püsti?
Näiteks selline jurakas:
Jah, ma tean, et selle kohta kasutatakse veebilehtedel sageli toortõlget ing. keelest, aga seal lehtedel on sageli palju kirjaoskamatut teksti, nii et see mind ei veena. Mind huvitab, ega sellel äkki juba ammu mingit omamaist terminit ei ole.
Tehnikasõnaraamat ega Esterm ei tea sellise asja kohta midagi.
Paar veebilehte kasutab ka toortõlget (vist) prantsuse keelest.
Kas see lihtsalt puhur ei või olla? Kas püstine kuju on selle funktsionaalselt oluline omadus?
Aga spoilerile kipuvad seltsi treiler ja tiiser.
selles tekstis, mida ma tõlgin, on püstine kuju oluline, et teistest sama funktsiooni, aga teiseg kujuga jurakatest eristada.
koduse tarbeeseme rollis mõeldakse puhuri all minuteada seda kütteseadet. nii et ikka “ventilaator” – see on ka see sõnapool, millega mul pole probleeme. küsimus on selles, mismoodi just kuju terminis ära kajastada – et kas tõesti see ing k toortõlge võib jääda? teise tõlkija tõlkemälufailist tuleb just see inglispärane variant, aga ma olen nii teiste tehtud tõlkemälude kui ka toortõlgete suhtes esialgu pika hambaga – ega usalda sellisel puhul ka oma tunnet, et “täitsa normaalne paistab”, sest vbla paistab ta mulle täitsa normaalne lihtsalt seepärast, et see on esimene vaste, mis mulle guugeldades ette tuli (ja guuglivastete rohkus ei saa kunagi olla ainus kriteerium, guuglis on igast kirjaoskamatut jura).
Tornjahuti?
Ehkki see on juba olemas ja tähistab mingit veidi teist asja.
Ma ka püüan mingites terminites selgust luua, mispeale mulle visati link http://www.tavast.ee/public/opik/opik.pdf õigele leheküljele. Hea, et meil on inimesi, kes päriselt ka teavad, kuidas peab.
Notsu, kuidas sa saad hakkama sõnadega, mis on normitud, aga sajas eri kohas ja erinevalt?
Ei ole üldse nii keeruliselt vaja, et puhur ja jahuti, las ventilaator olla edasi ventilaator (mul ei ole mäletatavasti midagi võõrsõnade vastu ja ma ei tahtnud mitte huvitavat omatüvelist sõna saada, vaid lihtsalt korrektset terminit, kui see peaks olemas olema).
Lõpuks paningi lihtsalt “tornventilaatori”, kuna mul ei olnud selle vastu õieti midagi ja need, kes sellest asjast räägivad, paistavad enamasti just seda sõna kasutavat (kuigi ma leidsin ka paar “püstventilaatorit”). Kõhklused tulid sellest, et järsku tundub “tornventilaator” mulle täitsa okei sõna ainult sellepärast, et inglise keeles on “tower fan”; et järsku on see inglise termin mu loomulikku keeletaju ajutiselt moonutanud ja pärast kainenenult kitkun juukseid.
Endale tuli pähe veel igasuguseid vallatusi, nagu pulkventilaatorid ja postventilaatorid jne.
Sajas eri kohas ja erinevalt normitud sõnade kohta – too mõni näide, konkreetse juhu kohta oskan ma paremini öelda kui üldiselt. Kui eri normid on eri sõnaraamatutes, siis on mul tavaliselt juba kujunenud seisukoht, millist ma neist rohkem, millist vähem usaldan. Kui kaks varianti tunduvad mulle võrdses headuses, siis kammin neti läbi ja vaatan, kuidas räägitakse. Või kui kliendil on endal kindel soov ja tahtmine ja tema variant ei paista millegi poolest valem ega ebakorrektsem olevat, siis sündigu tema tahtmine. Nagunii tuleb neidki kordi, mil mul on PÄRISELT vaja kliendiga mõne termini vms keelendi üle kakelda, nii et kaklemist ei maksa raisata nende puhkude peale, kui mul on ükskõik.
ja vahel ma lihtsalt jonnin ka nende sõnadega, millel mitu eri normeerijat pushib sama varianti, aga mulle ei meeldi, nagu otsiku” ja “otsaku” puhul (aga saan enda kaitseks öelda, et siin on mu selja taga lõviosa keelekasutajaid, sh ka erialainimesi).
Tuulepulk, tuular.
Spoiler võiks olla näiteks riibus, sõnast riibuma.
miks just riibuma?
Seostub kuidagi röövsaagiga, mandiga, tribuudiga.
Hm, “mant” sobiks ka.
selles mõttes, et teiselt röövitakse üllatumisvõimalus, võimalus ise oma silmaga esimest korda näha?
ma ise tajun spoilerdamist pigem vastupidi – et kellelegi antakse midagi, mida ta ei taha. tagurpidi-röövimine.
Aga ikkagi röövimine. Spoilerdajad saavad oma saladuste väljarääkimise kihust rahulduse, mille nad teistelt ära võtavad, riibuvad manti, jätavad avastamisrõõmust alles küll koguseliselt enamuse, aga siiski oluliselt lahjema leeme.