No ei ole lihtne see vallaliseelu

cb10b1f8a063d86436ee1ee8e928e723bdf7fe3011ff345fe3ae20f05d232db1

Teate, kus võib mehi kohata? IGAL POOL. Mulle näiteks hakkas üks maleäpis ligi ajama (seal saab mängijatele kirjutada ka). Esmalt tegi mulle korra pähe (ilmselt selleks, et veenduda, ega ma ometi liiga taibukas ei ole, kellelegi ei meeldi liiga targad naised, lisaks sai sellega ju ka kohe oma positsiooni kindlustada). Võtsin ta lipu ära, pärast seda sai jutt otsa. Täna hommikul kaotasin talle unise peaga vankri, ju siis hakkab varsti jälle rääkima. Male ilmselgelt pole mitte ainult elu, vaid ka suhete sümbol, alati peab ikka käima võitlus võimupositsioonide peale.

Muidu olen viimasel ajal päriselt asjalik olnud. Tõsi on see, et mida rohkem teed, seda vähem blogid. Produktiivsus võidutseb!

Rääkisin täna töökaaslasele Toreda Loo Oma Koerast. Reaktsioon oli umbes sama entusiastlik kui minu reaktsioon iga kord, kui keegi oma lastest räägib. Mina ei saa aru, mis inimesed need on. Ronimine neid ei huvita, ballett neid ei huvita (ma täitsa tõsiselt mõtlen seda vaatama minna, on hea v? aga spoilerdamata (jah, ma jätkuvalt pole paremat varianti leidnud)), Adam Ondra nime poleks nagu kuulnudki. Auklik haridussüsteem, ma ei oska muud öelda.

P.S. VVN kirjutas eile oma blogis sellest, kuidas keegi ta Facebookist ära kustutas, et tema tundeid riivata. Ma mõtlesin, et ohoh, on mõni alles enesekeskne, arvab, et keegi päriselt kustutab või lisab inimesi selleks, et neid meelitada või neile näkku sülitada – aga no mõistetav. Ja läksin selle peale ka enda listi koristama, nagu ma vähemalt kaks korda aastas teen. Ühe inimese pidin ära blokkima, sest ta tuli sõimama, küsides, kas ma pean end liiga heaks, et tema sõber olla (kogu selle suure facebookisõpruse jooksul oli see meie esimene vestlus, aga no mitmekümne kustutatu peale ainult üks draama, asi seegi). Siis tuli üks sõbranna küsima, miks ma ühe ühise tuttava ära kustutasin (jutt käib inimesest, kellega ma elu jooksul üldse ainult paar korda rääkinud olen ja kellega meil pole MITTE MIDAGI ÜHIST) – küsisin vastu, et kuidas ta üldse märkas nii kähku, et ma ta maha kustutasin. Me ju ei suhtle ja üksteise asju ei laigi, me EI SAA vestluste nimekirjas ette visata vms. Selgus, et uskuge või ärge uskuge, mõni inimene kasutab suisa Facebooki äppi, mis annab sulle kohe teada, kui keegi sind kustutab (teil on enesehinnanguprobleemid, et sellised asjad huvitavad nii väga v? nartsissism? aeg psühholoogiaeg panna?), ja südaaa (okei, egooooo) on nüüd puruuuuuks. Inimesed, internet ei ole elu. Kui sulle minu insta/facebook/blogi ei meeldi ja/või huvi ei paku, siis viisakusest pole mõtet jälgida, sest mina ei kavatse kedagi ainult viisakusest jälgima hakata, kui seal ainult koristustarvetest pilte jagatakse. Ja kui tahad jälgida, siis jälgigi, selleks pole vaja lisada. Sõprus on sellest eraldi, eks, kui on. Ja kui selline asi päriselt hinge läheb, siis vist ikka ei ole see suhtumine niiiiiiiii läbinisti positiivne kui välja reklaamitakse. Õppige internetile ei ütlema, olete õnnelikumad.

27 kommentaari

  1. Oo. Ma arvan, et see vvn riivaja olin mina. Ta käratas mulle oma blogisabas peale ja ma arvasin, et vastu haukumise asemel ma lihtsalt tõmban uttu. vvn (kas siin peaks suurtäht olema?) on sada korda kirjutanud, kuidas ta inimesi lõdvalt üle türa saadab; tema enda tunnete riivamise võimalust ma seepeale isegi ei osanud kaaluda mitte.

    • See on see “mina olen torm ja toimin enda äranägemise järgi ja mind ei huvita teised – kui aga teised inimesed midagi teevad, siis kindlasti mind silmas pidades”. Inimestele on väga omane näiteks suhtumine “ta jättis mind maha, järelikult ta vihkab mind!”, kuigi tavaliselt on ju hoopis niipidi, et keegi jäetakse maha, sest mahajätjat ei huvita teine inimene enam. St jäetakse maha emotsioonide puudumise tõttu, aga kui oled harjunud end kellegi maailma keskmeks pidama, tundub selle vastandväärtus usutavam kui külm ükskõiksus.

      • Laik.

      • A ma ei tea, ma olen rohkem kohanud ikkagi seda “jätsin su maha, sest koos on väga halb” mitte igav-eiviitsi-suvakas versiooni. Ka teiste puhul, kuigi kõrvaltvaatajana on raske teiste emotsioone mõõta.
        Tõsi muidugi on, et mahajätmise kui õudse lõpu teostamiseks peab inimeses olema mingi raasuke kindlust ja rahu, mis võib, kui varasem oli väga õudne, natuke ükskõiksust meenutada. Lihtsalt võrdlusena.

    • Ei olnud sina =)

      • Ei, mis, kui juba seletamiseks läks: sa küll üllatasid mind suuresti, aga kammaan: isegi ütlesid head aega! Ma ei saanud paar kuud hiljem teada ja me ei ole päriselus kordagi kohtunud ja sealt ma küll mingit hingeärritust ei saanud =)

        • Mis. Ei. Ma räägin VEEEEEEL, sest mu arust te teete seda, mille pärast Kaur mu jättis (ei, ei ahasta :P), nimelt peate mind lolliks.
          Nagu – ma rääkisin kellestki ,keda lugesin sõbraks. Enne rongi oli mul omast arust 5 päris-üleni-sõpra, tema oli üks neist.

        • Mhmh, ma nüüd käisin su blogis piilumas ja no muidugi ei ole mina. Aga üllatus on vist mõlemapoolne. Kui inimene halvasti ütlemise peale jalga laseb (mitte nt kaklema või jaurama ei hakka) – see ei peaks ometi olema üllatus, vaid pigem oodatav tulemus?

          Mina arvasin, et FPB all mõeldakse seda:
          http://www.urbandictionary.com/define.php?term=FBP
          Teine kord olge palun sõnaohtramad oma kommentaarides, sest isegi teemas sees olles võib sama termin mitut asja tähendada.

        • Tead, ma omast arust ei öelnud halvasti. Minu jaoks “veits loll ei ole v?” pole mingi halvastiütlemine, kui ma halvasti tahan öelda, siis pole mingit küsimärki ega “veits’i”

  2. Mõttekäik, et haridussüsteem peaks tippronijaid või siis üleüldse tipp-mistahes-sportlasi tutvustama, tundub aga huvitav. Ma kohe lähen uurin, mida mu lapsed keka tunnis ronimise või üldse eesti sportlaste kohta õppinud on.

  3. Nartsissism, jah… kas klaasmajas talvel külmaks ei lähe ?😛

    Aga FBP-ga tuleb see featuur “tasuta kaasa”, pead eraldi vaeva nägema, et välja lülitada, niietjah…😛

  4. ma lihtsalt uurin, ehk oled varem kirjutanu ka, aga kus sa tartus ballettis käid? tahaks ka!

    • Käin Tähtvere tantsukeskuses, tund on äge, aga ainult kord nädalas.

  5. FBP on mis?
    FB tsätiga vist ei käi sellist asja kaasas. Või siis polegi keegi mind ammu blokkinud.
    Viimati eemaldasin üsna ammu ma oma Fb listist kaks pimesi ja vihaselt uskuvat isikut, üks uskus, et homod on kõiges süüdi (läks väga ropuks) ja kuigi ta aegajalt oli vaimukas ka, ei suutnud ma seda jama enam oma voos näha ja mittejälgimine ka tookord kuidagi eriti ei aidanud. Ja teine… vahet pole.
    Neid, kes lihtsalt mitte midagi huvitavat ei tee, ma enamasti ei märka ja pole viitsinud ka kustutada.
    Aga.
    Kuna ma pmst kustutasin nad selle tõttu, et ma nende vihast usku ei jaganud, ja samas sellised uskujad samastuvad nii väga oma usuga, et iga muud seisukohta võtavad ametliku vaenuavaldusena, siis on nende poolt isegi loogiline käsitleda seda kustutamist järjekordse vaenuaktina, isegi kui mul enda meelest on hoopis teised motiivid. See kustutamine võrdub rohkem tänaval-meelega-tere-mitte-ütlemisena kui ükskõiksusega. Vist.
    Sellepärast hoian ma mõnda tüütust, kes on lihtsalt mu sugulane, hambad ristis sõbralistis, et ta ei solvuks, sest mul on temaga ilmselt kunagi päris elus natuke pistmist ja klaari siis seda solvumist. Nüüd õnneks mõjub “Ära jälgi” korraldus tõhusamalt ja ma iga jama jagamist ei peagi nägema.

    • Selline FB “lisa” nagu http://www.fbpurity.com/ – puhastab FB ajalõime igasugusest rämpsust ja muudki…

      • Aaa.
        Selle peab kuidagi paigaldama või? Vist ei viitsi.
        Ei, ma ei osta T-särki.😛

  6. Mul jäi Don Juanile minemata, sest nutitelefoni mitte omav inime reageerib üleskutsetele liigse viivitusega, aga kuulsin, et olla “intrigeeriv” olnud ning soovitati koos mõne mehega seda kaema minna (võimatu missioon juba ette muidugi). Lisaks poetas informaator sellise lause, et tantsijatest oli kahju, aga saalis oli põnev – ma täpselt ei tea, mida mõeldi, aga tekitas huvi (teiste inimeste kannatusi on ikka kena kaeda).
    Ma imestasin ka, et kuidas inimesed üldse teavad, kui keegi neid FB-s blokib või kustutab, ma vahel märkan, et sõprade number on vähenenud, aga ei pea ju kusagil nimekirja, millega siis muutunud olukorda võrrelda. Aga kui on lausa äpp, siis arusaadav…

    • Tantsijad on ise suht rõõmsad vist, ei neid pea haletsema🙂

  7. Ma olen samuti täiesti juhuslikult avastanud, et mind on FBs ära blokitud, mitte lihtsalt sõbralistist kustutatud (informatsiooni vahendamise eesmärgil lisatud tuttav). Oli üsna humoorikas avastus. Jusiis olin teda nö tavaelus kuidagi solvanud.

    Igatahes, avastasin selle bloginduse üsna hiljuti ja vahest on teiste mõtteid huvitav lugeda, kuid see VVN kohta käiv lause tundub mulle küll kohatu.

    • Miks? Kas kohatu oleks ka öelda “ta ju ei tunne haisu, tal on nina kinni”? Või “ta ei jaksa trepist käia, sest ta taastub gripist”? Või “tal on parem käsi nõrgem, sest tal oli õlavigastus”? St inimesel ongi ju reaalselt ajukahjustus, millest taastubki aastaid ja selle aja jooksul ongi taju ebaadekvaatne ja see on igati normaalne. Tema puhul on loogiline, et ta on enesekeskne, sest ta PEABKI olema enesekeskne, tema aju on keskendunud põhifunktsioonidele ja tema elus hoidmisele, selle peale läheb kogu aur ära. Tavainimeste puhul ei ole loogiline.

      Aga mina blokin kustutades ära need inimesed, kelle puhul on tõenäosus, et tuleb kas draamat tegema või uuesti lisama. No sellised, nagu see üks, kes tuli küsima, mida ma endast õige arvan – kui oskan arvata, et inimene selline on, panen igaks juhuks bloki ka. Teine grupp – no näiteks põhikooli klassikaaslased, kes tahavad sinna trügida. St kustutad ära, järgmisel päeval uus kutse. Kui ma ikka inimesega tänaval juttu ei viitsiks ajada, ei viitsi ma teda ka Facebookis vaadata.

      • Minu meelest on sellise asja eraldi mainimine mittevajalik ja sinu toodud näited mittevõrdsed, aga inimeste piirid ongi erinevad. Enesekesksus on ka nö tavainimeste puhul üsna tavapärane ja loogiline.

        Kusjuures minu puhul oli FBs blokeerija mind ise lisanud ja ei olnud temaga läbi selle ka kunagi suhelnud. Ise ei ole blokeerimise peale tulnud, mittesõpru lihtsalt ei kinnita ja keegi ei ole protesteerinud ka. Mõned olen lihtsalt sinna nö rippuma jätnud, siis nad ei peaks saama ka uut kutset saata (eeldan vähemalt) ja mind nad seal ei häiri.

        • Sul võib õigus olla, olen viisakas inimene ja muudan pisut.

        • Krt, nüüd ma ei näinudki =)

  8. Üks baleriin kiitis mulle seda “Don Juani”, ise pole ma näinud.

  9. Miks on mehega balleti vaatamine võimatu missioon?
    Kas seepärast, et mehed ei vaata balletti?
    Või seepärast, et just D.J.?
    Või ei tarbi/talu mehed üldse kultuuri?

    Mu isa oli balletihull. Ja üldse teatrihull, aga balleti- eriti. Mu vanematekodus oli riiulite kaupa balletiraamatuid. Enamasti venekeelseid muidugi. Ja tal olid sahtlisse kirjutatud päevikud kõikide Eesti teatrietenduste vaatamiste andmete ja arvustustega. Ma ei saa öelda, et ma oleks selle huvi päriselt pärinud, aga teatris ja balletil käies on meesvaatajaid olnud küll ja küll. Nii et miks võimatu?

    • Kaur, mina olen sinu poolt selles miksis. Kõrge viis!

      Balletti ma ise ei fänna, aga mehega ooperis käimine on täiesti tehtav asi.

  10. Käisin esietendusel, kuigi neist tavaliselt hoidun, ja oli hea. Usun, et ka Sulle meeldiks! Tähelepanuvõime paneb samas üsna kõvasti proovile. Kui näiteks rõdult vaatad, saad liikumistest üldisema ja ehk kompositsioonilisema ülevaate, aga ka teatribinokkel tuleks sel juhul pigem kasuks, kuigi saab ka ilma.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid