See põnev keemia

Alustan kohe küsimusega keemikutele – kas teil on mingi vormistamisjuhend ka kuskil? Vaatan, et inglise keeles on reegel, et kui meil on näiteks 4-bromo-6-metoksüisokinoliin-1(2H)-oon, siis see H (või sarnases olukorras S või R või N) läheb kaldkirja, kuigi jutt käib ju kõigest vesinikust või mõnest muust ainest (okei, R-i puhul rühmast, nii et sellest saan ma veel aru). Väikese n-i puhul saan ka aru, sest see kannab ju selget tähendust (või tert jms, kuigi taas jääb arusaamatuks, miks meta- ja para- peaksid kaldkirjas olema, aga iso- mitte). Eestikeelseid tekste vaadates jääb mulje, et meie teadlased ei mõtle, vaid kui on inglise keeles kaldkirjas, panevad automaatselt tõlkes ka, ja kui pole, siis ei pane. See lähenemine ei istu mulle üldse, ma tahaksin teada, kas meil on mingi ametlik juhend ka selle kohta kuskil, et ma ei peaks lihtsalt väljamaalasi ahvima? Saatke homme laps keemiatundi ja paluge minu jaoks küsida. 😀

Muidu pesin ma nädalavahetusel kolm masinatäit pesu, õhtul pesen ühe veel. Põnev on elu.

Selle “vingu vähem” väljakutse üks kaasnähtus (mul on taas päev 2, aga läheb-läheb) on see, et ma olen hakanud inimestega rohkem probleeme kohe läbi arutama, et hiljem neid kiruma ei peaks. Huvitaval kombel on selle käigus selgunud, et ka mõned põmmpead on vahepeal koostööaltid, kui neid kohe sellele sundida. Kokkuvõttes väga proaktiivne lähenemine, elu võib nii suisa igavaks minna, kui kõik mured kohe ära lahendada, selle asemel, et nende kallal igiseda.

Ja nii soe on väljas, et mõtlen, et äkki proovin täna rattaga trenni minna ja vaatan, mis saab. Järgmisest nädalast pidi suisa sulale minema ju. Selline kiire apdeit siis, nüüd kõik teavad.

Advertisements

2 kommentaari

  1. Eesti-vene-inglise keemiasõnaraamatus on alguses pikalt jutt nomenklatuurist ja ainete nimetuste vormistamisest. Usun, et saad sealt oma küsimusele vastuse ja abi edaspidigi.

  2. Ma jäin selle vormistusküsimuse üle mõtlema ja sattusin segadusse. Kas keemikud tõesti tunnevad huvi selle vastu, mis on kald- ja mis on mingis muus kirjas? Kui ma püüan arvuti-eriala peale mõelda, siis ei vaeva seal keegi oma pead selliste teemadega. Kirjutatakse nii, nagu inglise keeles on. Vahel on jama briti-inglise vs päris-inglise keelega, et kas on threat modelling või modeling ja kas authorize või authorise, aga toorlaenude kasutus on läbiv ja keegi ei põe ei selle, et millegi muu üle.

    Tähendab. Mõtlesin veel. Formaatimine ja täpne formaatimine on ikkagi arvutiasjanduses ka teemaks. Kas sulgev sulg on eraldi real jne. http://www.businessinsider.com/tabs-vs-spaces-from-silicon-valley-2016-5

    Aga see on ikkagi kood, mida vormindab üldjuhul IDE, mitte inimene, ja reeglid lepitakse kokku tiimi või asutuse sees, mitte ei ole keeleülesed ega üldkehtivad.

    Nii et kui sa nüüd saad keemikutelt kinnitust, et nad tõesti obsesseerivad terminite kaldkirja üle, siis oleks see üsna huvitav teada.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid